Kusjuures asjaolud, kuidas koolileht kaitseministriga ühendust sai, on veelgi üllatavamad. Nimelt kirjutas ajaleht Washington Post maikuus Trumpi ihukaitsjast Keith Schillerist ning artikli juures oli Schillerist ka foto. Tähelepanelikud lugejad aga märkasid, et Schiller hoiab käes pabereid, mille küljes oli omakorda kleepribaga märkmepaber ja selle peale käsitsi kirjutatud tekst "Jim, Mad Dog, Mattis" koos mobiiltelefoni numbriga. Washington Post küll vahetas foto kiirelt välja, kuid paljud lugejad olid seda telefoninumbrit juba näinud.

Islander helistaski ruttu Mattise mobiiltelefonile ja palus kaitseministrilt intervjuud, millega viimane ka nõus oli.

Islanderi ajakirjaniku Teddy Fischeri umbes 5000-sõnaline intervjuu Mattisega ilmus juuni lõpus ning noore reporteri teravad küsimused ja Mattise vastused on nüüdseks USA meedias juba palju ja positiivset vastukaja saanud. (Täismahus saab intervjuud lugeda SIIN.)

Näiteks soovis Fischer teada terrorismivastase võitluse, Lähis-Ida tuleviku ja Venemaa rolli kohta Süürias ning Mattis vastas talle otsekoheselt ja põhjalikult.

Ta selgitas muuhulgas pikalt, et Bashar al-Assad on endiselt Süürias võimul vaid tänu Venemaa toetusele ning et Venemaa eesmärgiks on muuhulgas olla omakorda alati USA ja NATO strateegiliseks võistlejaks.

Küsimusele, mis puudutas Trumpi ja Barack Obama administratsiooni erinevat lähenemist Lähis-Ida probleemidele, vastas Mattis näiteks järgnevate lausetega:

"Ma olin NATO ohvitser ja keskväejuhatuse ohvitser president Obama ajal ja ta üritas suhelda araablastega. Kahjuks ei olnud tal alati parimaid nõunikke või siis ei kuulanud ta oma välisministrit Hillary Clintonit ning seega jätsime me mõned võimalused kasutamata. Kuid ma arvan ka seda, et Obama administratsiooni ajal teostati terroristide vastast kampaaniat liiga kiirendatud tempos, mida Obama administratsioon ei olnud valmis vastu pidama.

Ma arvan, et kaks administratsiooni on pigem erinevad variatsioonid, mitte täiesti erinevad lähenemised. Loomulikult, Iisrael ja araablased tunduvad olevat härra Trumpi suhtes soojemalt meelestatud, eriti pärast Obama administratsiooni esimesele aastale - mil asjad läksid veel küllaltki hästi - järgnenud aastaid. Iga aastaga läksid asjad hullemaks ja hullemaks araablaste ja Iisraeli vaatenurgast."

Sisuliselt ütles president Trumpi kaitseminister seda, et Obama üks suuremaid vigasid Lähis-Idas oli see, et ta ei kuulanud Hillary Clintonit, nentis Vox oma artiklis ja lisas, et sellise avalduse kättesaamise üle oleks uhke iga professionaalne ajakirjanik.

Mattise esimene pikk intervjuu kaitseministrina leidis aset mais, kui ta vastas küsimustele CBS-i saates "Face the Nation", lisaks on ta osalenud ka mitmetel pressikonverentsidel. Kuid peale selle pole ta meediaga eriti suhelnud. Seega, miks otsustas ta anda pika intervjuu just keskkoolilehele?

Seda küsis ka Fischer, kui soovis teada, miks tuhandetest pakkumistest otsustas Mattis just nende kasuks.

"Ma olen alati soovinud aidata õpilasi, sest ma arvan, et me võlgneme noortele selle, et me anname edasi selle, mida me oleme õppinud tee peal, ja et nad teeksid oma vigu, mitte neid vigu, mida me oleme juba teinud," vastas Mattis.

"Te jätsite sinna sõnumi ja ma kuulasin neid sõnumeid ning kustutasin. Kuid te olete Washingtoni osariigist. Ma kasvasin üles Washingtoni osariigis, teisel pool mägesid Columbia jõe ääres. Ma lihtsalt mõtlesin, et helistan teile," lisas ta.