USA kaitseminister kinnitas Leetu paigutatud heidutuspataljoniga kohtudes, et NATO on piirkonnas kohal, et kellelgi ei tekiks vale muljet ja et kõik mõistaksid, et allianss on ühtne ning vastastikuse kaitse põhimõte kehtib.

Mattis rõhutas, et kogu Balti riikidesse paigutatud sõjaline jõud on kaitseotstarbeline. "Siin pole midagi ründavat," märkis ta.

Küsimusele, kas ta jagab oma Balti kolleegide muret, et Venemaa võib sügisel toimuva suurõppuse Zapad raames paigutada ja jätta Valgevene territooriumile suuremaid ja moodsama varustusega üksusi, USA kaitseminister detailset vastust ei andnud. Küll aga avaldas ta lootust, et kui Venemaa sõnul on tegu rutiinse sõjaväeõppusega, siis rutiinseks see ka jääb.

Mattis lisas, et ka NATO teeb piirkonnas pidevalt õppusi ning mureks pole põhjust - NATO eesmärgiks on olla nähtav ja ühtne.

Mattiselt küsiti pressikonverentsil ka seda, kas Balti riikide õhutõrjesse tuleks rohkem panustada ning kas Balti riigid on temalt palunud, et USA paigutaks nendesse riikidesse maa-õhk-tüüpi raketisüsteeme Patriot. Ka sellel puhul detailsemalt teemat ei puudutatud, vaid Mattis ja tema kolleegid rõhutasid, et piirkonda paigutatakse seda, mida parajasti vaja.

USA kaitseminister kiitis ka Balti riike selle eest, et viimased suhtuvad kaitsekulutuste teemasse tõsiselt ning ta tuletas meelde, et Eesti kulutab juba NATO poolt soovitud kaks protsenti SKP-st riigikaitsele ning et Läti ja Leedu liiguvad kindlalt selle eesmärgi poole. Mattise sõnul on seda asjaolu Ameerika rahva poolt rõõmuga tähele pandud.

Pressikonverentsil küsiti Mattiselt ka äsja tehtud otsuse kohta tarnida Süüria kurdidele relvi. Türgi on seda sammu teravalt kritiseerinud. USA kaitseminister rõhutas, et Washington peab Türgit oluliseks liitlaseks ning et Ankara võimalikud mured leiavad kindlasti mõlema liitlase jaoks sobiva lahenduse.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid arutasid enne pressikonverentsi Mattisega sõjalise koostöö ja julgeolekuolukorra üle Balti regioonis.