Mattise uni on rahulik: ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel
Pühapäeval telekanali CBS saatele "Face the Nation" pika intervjuu andnud kaitseminister James Mattis ütles, et ta ei tea, mida Venemaa tahab, kuid kindel on see, et Moskva ei peaks nägema NATO-s endale ohtu. Venemaaga tuleb Mattise sõnul teha tööd kahel viisil - tuleb suhelda diplomaatiliselt, kuid seal, kus vaja, tuleb ka jõulisi vastusamme astuda.
Järgnevalt mõned pika intervjuu käigus esile toodud teemad. Täismahus intervjuu video asub SIIN.
ISIS
ISIS-e vastase võitluse puhul kinnitas Mattis, et uue strateegia kohaselt ei tõrjuta terrorirühmituse võitlejaid enam ühest Iraagi või Süüria piirkonnast teise, vaid nad piiratakse ümber ja hävitatakse. "Meie eesmärk on võõrsilt saabunud võitlejad ei välju võitlusest elusatena, et naasta koju Põhja-Aafrikasse, Euroopasse, Ameerikasse, Aasiasse, Aafrikasse. Me ei lase neil seda teha."
Kaitseminister nentis, et ISIS-e näol on probleemiks see, et tegu ei ole ainult armeega. "See on ka võitlus ideede pärast. Ja me peame nende värbamistegevuse kokku kuivatama. Me peame kuivatama nende rahastamise allikad. Viis, kuidas me seda teha kavatseme, on see, et me alandame neid, välistame võimaluse, et mõni riik neile varjupaika annaks, ning alavääristame nende viha ja vägivalda sisaldavat sõnumit. See, kes tapab naisi ja lapsi ei ole usklik."
Mattis rõhutas, et tegu saab olema üika võitlusega ning ette tulevad probleemid toovad kaasa sagedase võitluse ajastu.
PÕHJA-KOREA
Põhja-Koreast rääkides tuletas Mattis meelde, et sõjalise konflikti puhkemise korral saab see olema kõige hullem võitlus suurema osa inimeste eluea jooksul. "Põhja-Koreal on sadu suurtükke ja raketisüsteeme, mille laskeulatuses on üks tihedamalt asustatud linnu maailmas - Soul, Lõuna-Korea pealinn."
"Me teeme rahvusvahelise kogukonnaga koostööd, et selle teemaga tegeleda. See Režiim on ohuks regioonile, Jaapanile, Lõuna-Koreale. Ja sõja korral oleks see ohuks ka Hiinale ja Venemaale samuti. Kuid põhiküsimus on selles, et see oleks katastroofiline sõda, kui see lahingutegevuseni jõuaks ja me ei suudaks seda olukorda lahendada diplomaatiliste vahenditega."
Küsimusele, mis on Washingtoni jaoks Põhja-Korea puhul nn punaseks jooneks, ei soovinud Mattis vastata. "President vajab selles küsimuses manööverdamisruumi. Me ei tõmba maha punaseid jooni, kui meil pole kavas neid ellu viia. Me oleme teinud väga selgeks, et me oleme valmis Hiinaga koostööd tegema ja ma usun, et Hiina on üritanud selles osas abivalmis," lausus ta.
NATO
Kui Mattiselt küsiti, miks president Trump ei maininud äsja NATO tippkohtumisel eraldi Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklit, vastas kaitseminister järgnevalt: "Ma arvan, et see, kui president Trump otsustab isiklikult minna NATO juurde ja seista seal koos rohkem kui paarikümne teise liikmesriigiga, oli juba seisukohavõtt, mitte sõnad, vaid tegutsemine."
Saatejuht John Dickerson küsis kaitseministrilt ka seda, kas viimasel on tulnud Trumpi NATO olulisuses veenda.
"Meil on selles küsimuses häid arutelusid olnud. Minu esialgse tööintervjuu ajal presidendiga tõi ta oma küsimused NATO kohta esile. Ja minu vastuseks oli, et kui meil poleks NATO-t, peaks tema sooviks olema see luua, sest see kaitseb meie väärtusi, see kaitseb demokraatiat," vastas Mattis.
VENEMAA
"Mida venelased tahavad?" küsis saatejuht Dickerson seejärel.
"Pole aimugi. Praegu peaks Venemaa tulevik olema seotud Euroopaga. See, miks nad näevad NATO-s ohtu, jääb mulle arusaamatuks. See on täiesti selge, et NATO ei ole oht," nentis Mattis. "Kuid praegu on Venemaa teinud valiku olla strateegiliseks võistlejaks mitmesugustel põhjustel. Kuid lõppkokkuvõttes ei ole NATO oht ja nad teavad seda. Neil pole selles küsimuses kahtlust."
"Te olete öelnud, et Venemaa üritab NATO-t lahku lüüa. Kas Ameerika Ühendriikidel on kavas astuda mingeid samme tegelemaks Venemaa kui ohuga?" jätkas saatejuht.
"Praegu me üritame tegeleda Venemaaga, president Trumpi juhtimisel, diplomaatilisel viisil. Samal ajal, kuigi me oleme valmis diplomaatiliselt suhtlema, peame me ka astuma Venemaale vastu seal, kus nad on meid ründamas, olgu see siis kübervallas või siis, kui nad üritavad relvajõul riigipiire muuta. Ja see on loomulikult strateegiliselt ebamugav olukord - suhelda diplomaatilisel, üritada leida olukorrast väljapääs, kuid samal ajal astuda vastu seal, kus vaja. Ning me jätkame sellel viisil ja loodetavasti meie diplomaadid teevad peagi imesid ja hakkavad meid tooma välja sellest kimbatusest, kus me praegu oleme," rääkis Mattis.
LÕPUKÜSIMUS
John Dickerson: "Mis teid öösel ärkvel hoiab?"
Kaitseminister James Mattis: "Mitte miski. Ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel."
Sec. Mattis on what keeps him awake at night pic.twitter.com/NxV2FCxjC7
— Face The Nation (@FaceTheNation) May 28, 2017
Merejalaväe kindral Mattis on tuntud oma otsekoheste ütluste poolest. Näiteks omal ajal Iraagis ohtlikel patrullidel käivatele USA merejalaväelastele andis ta järgmise soovituse: "Olge viisakad, olge professionaalsed, kuid olgu teil alati plaan, kuidas tappa igaüks, keda te kohtate."
Toimetaja: Laur Viirand