Bloombergi hinnangul näitab otsus NATO liikmeks oleva Türgi eemaldumist oma lääneriikidest liitlastest.

Esialgse lepingu kohaselt saab Türgi aasta jooksul kaks S-400 patareid ning hiljem ehitatakse kaks patareid valmis juba Türgis.

Lepingust rääkinud ametnik soovis jääda anonüümseks ning ametlikult pole Türgi ja Venemaa lepingust veel teatanud. Venemaa riikliku relvakaubandusettevõtte Rosoboroneksport pressiesindaja ütles, et ei saa teemat hetkel veel kommenteerida.

Türgi on ka varem uue õhutõrjesüsteemi hankimise asjus lepete sõlmimisele lähedale jõudnud, kuid siis on need katsed NATO liitlaste kriitika tõttu siiski pooleli jäänud. Näiteks loobus Türgi USA surve tõttu plaanist hankida sarnane raketisüsteem Hiina Rahvavabariigist, Washingtoni vastuseisu põhjuseks aga oli muuhulgas see, et Hiina relvaettevõte oli müünud rakette Iraanile.

Türgi on olnud NATO liige alates 1952. aastast, kuid viimastel aastatel on president Recep Tayyip Erdogani juhitud riigi suhted lääneliitlastega üha pingelisemad. Erimeelsusi põhjustavad näiteks inimõiguste olukord Türgis, venima jäänud liitumisprotsess EL-iga, migratsiooniteemad ja lääneriikide toetus Süüria kurdidele.

Tehingu puhul on oluliseks asjaoluks ka see, et kaks S-400 patareid pannakse kokku juba Türgis ja see aitab kaasa Ankara eesmärgile saada paremat tehnoloogilist teavet ning olla tulevikus võimeline ise endale õhutõrjesüsteeme tootma.