Ozerovi sõnul on raketisüsteemide paigutamine vastuseks Washingtoni poolt rajatavale raketikilbile Euroopas. Vene poliitik lisas, et üks argument, miks Moskva peab vastumeetmeid rakendama, seisnevat selles, et NATO raketikilpi saavat lühikese aja jooksul ründeotstarbeliseks muuta.

Ozerov lisas, et Lääne ja Lõuna sõjaväeringkonnas on kavas läbi viia teisigi uuendusi - tugevdatakse õhuväeüksusi ning parandatakse maaväe üksuste õhutõrjevõimekust. 

Esmaspäeval teatas "NATO ekspansioonile" vastu astumisest ka Venemaa president Vladimir Putin.

"Miks me reageerime NATO ekspansioonile nii emotsionaalselt? Me oleme mures NATO otsuste tegemise pärast," ütles Putin intervjuus, mis läheb Vene televisioonis eetrisse esmaspäeva õhtul.

Käesoleva aasta mais kinnitati Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealse raketitõrjekompleksi operatiivvalmidust ja Poolas Redzikowos leidis aset samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia. Sisuliselt võis neid samme nimetada NATO Euroopa riikide USA raketitõrjekilbi käivitamiseks.

USA rajab Euroopasse maapealsetel ja merel asuvatel raketitõrjekompleksidel põhinevat raketitõrjesüsteemi, mis on NATO väitel osa kilbist, mis kaitseb Euroopat ja Ühendriike Lähis-Idast lähtuvate ballistiliste rakettide eest.

Venemaa näeb Ühendriikide raketikilbis ohtu oma julgeolekule, ehkki USA ja NATO on korduvalt kinnitanud, et see ei ole suunatud Moskva vastu.

NATO peasekretär: raketikilp pole suunatud Venemaa vastu

Kremli kriitikale vastas mais põhjalikult ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

"Raketitõrjesüsteem ei kujuta mingit ohtu Venemaa strateegilistele tuumaheidutusjõududele. Selle geograafiline paigutus ja tehniline iseloom ei anna NATO-le mingit võimalust tulistada alla Vene mandritevahelisi rakette. Tõrjerakette on väga vähe ja need asuvad selleks otstarbeks kas liiga kaugel lõunas või Venemaale liiga lähedal," selgitas ta.

"Meie ehitatav süsteem on kaitseotstarbega. Mürsud, mida me rakettide allalaskmiseks kasutame, ei sisalda lõhkeainet. Need toovad vaid sihtmärgid taevast alla. Teisisõnu, me ei saa kasutada neid rünnakuks isegi siis, kui tahaksime," jätkas NATO peasekretär.

Peasekretäri sõnul on NATO palju kordi Venemaale kinnitanud, et raketikilp ei ohusta viimase strateegilisi tuumajõude.

"Sellegipoolest lükkas Venemaa tagasi kõik NATO koostööpakkumised raketitõrje alal, sh ühiste raketitõrjekeskuste ja läbipaistvussüsteemi loomise. Moskva katkestas selleteemalised läbirääkimised ühepoolselt 2013. aastal," rõhutas Stoltenberg.

Iskanderid on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud

Iskander-M on ballistiline raketisüsteem, mis on suuteline suure täpsusega tabama strateegilisi sihtmärke kuni 500-700 kilomeetri kaugusel.

Aastatel 2010–2011 relvastati Iskanderitega ümber Peipsi järve naabruses Luugas asuv 26. raketibrigaad (kokku 12 laskealust). Mõnedel andmetel võeti aastatel 2012–2013 Iskanderid suure tõenäosusega Kaliningradis paikneva 152. raketibrigaadi relvastusse (samuti 12 laskealust), kuid ametliku info kohaselt neid seal püsivalt ei ole.

Oktoobri alguses tunnistas Vene kaitseministeerium pärast ulatuslikku meediakajastust raketisüsteemide Iskander paigutamist Kaliningradi oblastisse. Moskva väitel tehti seda tavapärase õppuse raames.

Vene kaitseministeeriumi esindaja lükkas tagasi Lääne mured Iskanderite Kaliningradi paigutamise kohta, öeldes, et "raketivägede üksusi on Vene relvajõudude väljaõppekava raames Kaliningradi viidud korduvalt ja seda jätkatakse".

Iskanderi raketisüsteemide asumine Kaliningradi oblastis, siis annaksid need Vene relvajõududele suutlikkuse tabada pea kõiki piirkonna strateegilisi objekte – lennuvälju, sadamaid, raudteesõlmi, juhtimiskeskuseid – Lõuna-Poolast kuni Kesk-Soomeni.