Türgi pikendas eriolukorda veel kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

{{1500309960000 | amCalendar}}

Türgi parlament pikendas esmaspäeval eriolukorda veel kolme kuu võrra.

Eriolukord kehtestati ligi aasta tagasi pärast riigipöördekatset, vahendas Reuters.

Valitsus palus parlamendil pikendada eriolukorda neljandat korda.

Möödunud nädalavahetusel mälestati Türgis riigipöördekatses hukkunuid. Kokku sai aasta tagasi toimunud sündmuste käigus surma umbes 250 inimest, neist enamik tsiviilisikud.

Alates möödunud aasta 20. juulist, mil eriolukord kehtestati, on Türgis arreteeritud üle 50 tuhande ning töölt kõrvaldatud või vallandatud 150 tuhat inimest, keda kahtlustatakse seotuses USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni liikumisega. Viimast süüdistavad võimud riigipöördekatse korraldamises.

EL on mures inimõiguste olukorra pärast

Eriolukorra jätkumise valguses on süvenenud mure Türgi üldise olukorra pärast. Erilise tähelepanu all on sõnavabadusega seotud küsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigipöördekatse järgselt on Türgis vahistatud 50 tuhat inimest, keda süüdistatakse võimuhaaramist eest vedanud Fetullah Güleni liikumise toetamises. Löögi alla on sattunud ka teised, nii inimõiguslased kui ka opositsioonipoliitikud, kes on kritiseerinud president Tayyip Erdogani.

"See on enneolematu olukord. Seda ei ole Amnesty Internationaliga juhtunud mitte kuskil mujal maailmas kogu meie ajaloo vältel. Ei ole liialdus öelda, et Amnesty International Türgis ja tegelikult kogu laiem inimõiguste liikumine Türgis seisab silmitsi tohutu ohuga," rääkis Amnesty uurija Andrew Gardner.

Kohapealsetele probleemidele lisanduvad murelikud pilgud ka Euroopast. Nii näiteks teatasid europarlamendi saadikud, et mõistavad Türgi vajadust kaitsta oma suveräänsust, kuid mõistavad hukka riigi vastuolulised reformid, mille sekka kuulub muu hulgas surmanuhtluse taastamine.

Tagasi ei hoia end ka liikmesriigid.

"Türgi ja eriti president Erdogan annavad aina rohkem põhjust mõelda sellele, mida ma olen pikka aega öelnud - nimelt, et Türgil ei ole kohta Euroopa Liidus ja need liitumisläbirääkimised tuleks lõpetada," kommenteeris Austria välisminister Sebastian Kurz.

Toimetaja: Merili Nael



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: