Eriolukord kehtestati ligi aasta tagasi pärast riigipöördekatset, vahendas Reuters.

Valitsus palus parlamendil pikendada eriolukorda neljandat korda.

Möödunud nädalavahetusel mälestati Türgis riigipöördekatses hukkunuid. Kokku sai aasta tagasi toimunud sündmuste käigus surma umbes 250 inimest, neist enamik tsiviilisikud.

Alates möödunud aasta 20. juulist, mil eriolukord kehtestati, on Türgis arreteeritud üle 50 tuhande ning töölt kõrvaldatud või vallandatud 150 tuhat inimest, keda kahtlustatakse seotuses USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni liikumisega. Viimast süüdistavad võimud riigipöördekatse korraldamises.

EL on mures inimõiguste olukorra pärast

Eriolukorra jätkumise valguses on süvenenud mure Türgi üldise olukorra pärast. Erilise tähelepanu all on sõnavabadusega seotud küsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigipöördekatse järgselt on Türgis vahistatud 50 tuhat inimest, keda süüdistatakse võimuhaaramist eest vedanud Fetullah Güleni liikumise toetamises. Löögi alla on sattunud ka teised, nii inimõiguslased kui ka opositsioonipoliitikud, kes on kritiseerinud president Tayyip Erdogani.

"See on enneolematu olukord. Seda ei ole Amnesty Internationaliga juhtunud mitte kuskil mujal maailmas kogu meie ajaloo vältel. Ei ole liialdus öelda, et Amnesty International Türgis ja tegelikult kogu laiem inimõiguste liikumine Türgis seisab silmitsi tohutu ohuga," rääkis Amnesty uurija Andrew Gardner.

Kohapealsetele probleemidele lisanduvad murelikud pilgud ka Euroopast. Nii näiteks teatasid europarlamendi saadikud, et mõistavad Türgi vajadust kaitsta oma suveräänsust, kuid mõistavad hukka riigi vastuolulised reformid, mille sekka kuulub muu hulgas surmanuhtluse taastamine.

Tagasi ei hoia end ka liikmesriigid.

"Türgi ja eriti president Erdogan annavad aina rohkem põhjust mõelda sellele, mida ma olen pikka aega öelnud - nimelt, et Türgil ei ole kohta Euroopa Liidus ja need liitumisläbirääkimised tuleks lõpetada," kommenteeris Austria välisminister Sebastian Kurz.