Eesti välisministeerium avaldas toetust Türgi võimudele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ülestõusu ohvrite mälestustseremoonia.
Ülestõusu ohvrite mälestustseremoonia. Autor/allikas: Türgi presidendi pressiteenistus/Scanpix

Eesti välisministeerium edastas Türgi saatkonnale Tallinnas noodi, milles kinnitas oma toetust Türgi demokraatlikult valitud institutsioonidele.

"Riigipöördekatse aastapäeval avaldab välisministeerium kaastunnet Türgi inimestele, kes kaotasid oma lähedased  aasta tagasi aset leidnud dramaatilistes sündmustes, mis nõudsid sadade süütute tsiviilelanike elu ja milles sai vigastada üle 2000 inimese. Avaldame solidaarsust Türgi rahvale, kes hakkas vapralt vastu põhiseadusliku korra kukutamise katsele, sealhulgas Türgi Rahvusassamblee rünnakule ning kinnitame oma toetust Türgi demokraatlikult valitud institutsioonidele," teatas välisministeerium laupäeval.

Türgi tähistab laupäeval mitmesuguste üritustega eelmise aasta nurjunud riigipöördekatse aastapäeva, mille puhul president Recep Tayyip Erdoğan demonstreerib jõudu uue puhastuslainega riigiametites.

Türgi võimud on kuulutanud 15. juuli riigipühaks - demokraatia ja ühtsuse päevaks - , ja käsitlevad putši mahasurumist kui Türgi demokraatia ajaloolist võitu.

Rühm rahulolematuid sõjaväelasi tõi eelmise aasta 15. juulil tankid tänavatele ja sõjalennukid taevasse, et kukutada üha autoritaarsemaks muutuv Erdoğan. Riigipöördekatse ja selle mahasurumise käigus sai surma 249 inimest, teiste hulgas üles tõusnud sõjaväelased.

Türgi võimud süüdistavad riigipöörde sepitsemises pagulasena USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Güleni.

Türgis jätkuvad repressioonid

Putši mahasurumisele järgnes Türgi ajaloo suurim puhastuslaine - 50 000 inimest on vahistatud ja üle 100 000 ametist vallandatud. Repressioonid üha jätkuvad.

Erdoğan aga kindlustas oma positisooni 16. aprilli referendumil, millega suurendati presidendivõimu.

Reedel, otse aastapäevapidustuste eel, vallandati veel 7348 sõjaväe-, politsei- ja riigiametnikku, neist 2303 politseinikud.

Seda võimaldab eelmise aasta 20. juulist alates riigis kehtinud eriolukord.

Kinnipeetuid süüdistatakse sidemetes terroriorganisatsioonidega või riigi julgeoleku vastu astunud või seda teha osustanud rühmitustega.

Gülen on alati eitanud seotust riigipöördekatsega ning reedel kutsus ta Türgi valitsust lõpetama nõiajahti kõikidele, keda arvatakse olevat ebalojaalsed presidendile ja tema režiimile.

Laupäevaste üleriigiliste pidustustega tahetakse jäädvustada 15. juuli türklaste mällu kui 1923. aastal Osmani impeeriumi varemetele rajatud nüüdisaegse Türgi riigi ajaloo pöördeline tähis.

"Nüüdsest alates ei ole enam miski nagu enne 15. juulit," ütles Erdoğan neljapäeval peetud kõnes.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR- AFP - BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: