Eesti Päevalehe andmetel on siia piirkonda raketisüsteemide saamise nimel töötatud ligi kaks aastat ning servapidi mainiti siinses piirkonnas õhukaitse tugevdamist juba 2014. aastal NATO Walesi tippkohtumisel.

Seda, et just Eesti õhuruumi kaitstus on üks NATO idatiiva nõrgemaid kohti, on räägitud ammu ning on teada Venemaa A2/AD võimekus ehk suutlikkus takistada juurdepääsu ja tegevusvabadust siin piirkonnas.
Venemaa Kaliningradis asuvad raketisüsteemid on tekitanud piltlikult öeldes kupli, mis teeb NATO-l väga raskeks oma vägesid Suwałki kanali kaudu Balti riikidesse manööverdada.

Juba eelmise aasta mais ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ajalehele Financial Times, et Balti piirkond vajab õhutõrjeks Patriot-rakette.

Eelmise kaitseministri Margus Tsahkna kohtumisel USA kaitseministri James Mattisega oli juttu komplekssemast õhukaitsesüsteemist, mis koosneks eri tasemetest ehk maa-õhk-tüüpi õhutõrjekahuritest hävitajateni.

Luige sõnul peab valitsus töötasandi läbirääkimisi, et saada siia piirkonda liitlaste õhutõrje pikaajalisem kohalolek.

"Nagu on siin Suurbritannia soomustatud pataljon, oleks loogiline, et siin oleks ka õhutõrjetehnika. See ei lisaks mingeid pingeid, vaid oleks lihtsalt heidutuseks," ütles Luik Bloombergile.

Kaitseministeeriumist kinitati lehele, et läbirääkimised pole konkreetsemaks läinud, samuti pole kindlaid riike, kellega räägitakse, ega peeta silmas kindlaid relvasüsteeme.

Leht tõdes, et ometi on märgiline, et USA viis hiljuti Leetu õppusele just Patriot-raketisüsteemi, mida kindral Terras aasta tagasi mainis.

USA päritolu raketisüsteemi Patriot ja selle variatsioone kasutab praegu oma vägedes üsna vähe riike, üksnes 14, NATO riikidest ainult Saksamaa, Holland, Kreeka ja Hispaania.