Nii mullu kui sel aastal toimusid sarnased intsidendid, kui laeva väljalaskesüsteemi pääses merevesi. Esimesel korral põhjustas vesi aurustumise, mille tagajärjel rakendus tööle laeva tuleohutussüsteem.

Viimasel korral tõusis ilmselt kollektorisse sattunud merevee tõttu karteri rõhk. Mõlemal korral peamasin seisati, peale mida olid nii väljalaske torustik kui silindrid ja karter täitunud mereveega.

Tänavu aasta algul läbiviidud parendus täiendavate klappide näol probleemi ei lahendanud. Viimase väljalaskesüsteemi disainiveast tulenevad mootori remondikulud läksid operaatorile maksma ligi 5000 eurot.

Viimane rike Runöl leidis aset 7. juulil ja tulenes hüdraulika süsteemi ühe peamagistraali ühenduse tihendi purunemisest, mille remont võttis aega ligi poolteist tundi.

Laevaehitaja Baltic Workboats on veeteede ameti tungival nõudmisel parema peamasina jahutussüsteemi klappi kohandanud, kuid Kihnu Veeteedel puudub igasugune kindlus lähtudes viimastest juhtumitest, et selline lahendus toimib. "Laeva väljalaskesüsteemi sulgurklapid olid ehituslikult pidevalt 45 kraadi avatud asendis ja nende täielik sulgumine masina seiskumise korral oli välistatud," kirjeldas Kihnu Veeteed olukorda.

Operaator leiab, et Runö peamasinate jahutussüsteemi disain ei taga normaalset liini teenindamist, sest Ringsu sadama akvatoorium on pidevalt täidetud rohke hõljumiga, mis ummistab filtrid. Kuna kraana hüdrosüsteemi käitatakse üksnes peamasinate abil, ummistuvad pidevalt peamasinate filtrid masinate töötamisel sadamaakvatooriumis.

Laevale on tehtud parendus, mis aitab oluliselt kiiremini filtreid puhastada. „Peale väljumiseelseid laadimistöid tuleb Ringsu sadama poolel alati peamasinate filtrid puhastada. Samas väljasõidul on sadamasuudmes suured hõljumikogused, mis filtrid taas ummistavad,“ tõdes Kihnu Veeteed.

Ent suurimaks liini teenindamisega seonduvaks probleemiks Kihnu Veeteede arvates kaubavedu. Hankelepingus ja laeva tehnilistes andmetes on maksimaalseks tekile võetavaks kaubakoguseks viis tonni.

„Paraku näitab praktika, et vähimagi tuule ja lainetuse korral viietonnise tekilaadungiga ei ole laevaga võimalik opereerida normaalse kiiruse, milleks on 20 sõlme, ja kütusekuluga. Seis on kriitiline suvisel tipphooajal, mil reisijate hulk on laeval maksimumi lähedane ja reisijatel on kaasas ka hulgaliselt käsipagasit,“ kirjeldas Kihnu Veeteed.

Vedaja teeb tungiva ettepaneku seada turismi tipphooajal, juuli-august, prioriteediks reisijate normaalne teenindus ja liini sõiduaeg ning üksnes toiduainete ja esmatarbekaupade vedu.

Operaatori arvates tuleb Ruhnu elanikel kaaluda võimalust lõpetada ehitusmaterjali vedu suvisel turismi tippajal Pärnu ja Munalaiu suunal.