Tallinn kavatseb Pärnu maantee ümberehitusega alustada järgmisel suvel

Tallinnal on Pärnu maantee rekonstrueerimisega tähtaegade tõttu üsna tuli takus ning ümberehitusega tahetakse järgmisel aastal esimesel võimalusel pihta hakata. Praegu on teelõik projekteerimisel.
Tallinna linnavalitsus teatas tänavu aprillis, et kavatseb rekonstrueerida kesklinnas Pärnu maantee lõigu Vabaduse väljakust kuni Pärnu maantee viaduktini. Eelprojekt, millega tehti mõned muudatused, sai valmis juulis ning nüüdseks on ümberehitus projekteerimisel.
Põhiprojekti koostab K-Projekt ning ning see on juba lõppfaasis, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.
"Lähinädalatel esitatakse ehitusloa taotlus. Ehitusloaga põhiprojekt peaks valmima jaanuaris. Ehitushanke välja kuulutamine on plaanis järgmise aasta esimeses kvartalis," lausus ta.
Kuigi täpne ajakava sõltub põhiprojekti ekspertiisist, kooskõlastustest ja projekti lõplikust valmimisest, siis praeguste plaanide järgi peaks ehituslepinguni jõudma järgmise aasta kolmandas kvartalis ehk suvel või varasügisel.
Üsna selge on see, et nii pikk ja oluline teelõik kesklinnas korraga ümberehitusse ei lähe. Kuidas seda etapiti tegema hakatakse, pole veel paigas. "See täpsustatakse ehitushanke ja ehitustööde ettevalmistamise käigus, arvestades liikluse toimimist, kinnistute juurdepääse ja tehnovõrkude tööde järjekorda," ütles Järvan.
Ükskõik, kuidas tööd ka sätitakse, peavad liiklejad järgmisel aastal, mil tööd algavad, arvestama liikluskorralduse muutumisega. "Tegemist on mahuka tänavaruumi ja tehnovõrkude rekonstrueerimisega," nentis Järvan.
Võrreldes eskiisprojektiga on praeguseks tehtud mõned muudatused – näiteks lisati Suur-Ameerika tänavalt Pärnu maanteele pööramiseks parempöörderada ning Roosikrantsi ristmiku piirkonda lisati ülekäigurada üle Pärnu maantee –, kuid näiteks ühistranspordipeatuste nihutamine jäi samaks, mis eelprojektis. See tähendab, et trammid ja bussid hakkavad peatuma tee keskel vahetult enne Liivalaia-Suur-Ameerika ristmikku ning Tallinna ühisgümnaasiumi vastas enne viadukti.
Projekteerimisel on samuti veidi lahendust muudetud liiklusohutuse auditi ja mõne osapoole ettepanekul, ütles Järvan.

Tähtaeg sunnib tagant
Pärnu maantee ümberehitus peab valmis saama 2029. aastal. Tähtaega pole seadnud Tallinn ise, vaid see tuleneb Euroopa rahastusest. Järvani sõnul pole praegu hirmu, et tööd õigeks ajaks valmis ei saa.
"Praegu ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et 2029. aasta lõpu tähtajast ei ole võimalik kinni pidada," ütles ta.
Maksma läheb Vabaduse väljaku ja viadukti vahelise lõigu ümberehitamine veidi üle 14 miljoni euro.
Kuid Euroopa rahaga seotud tähtajad muudavad teede ümberehituse graafiku ka muidu tihedaks ning suuremad teeremondid võivad langeda samale ajale, märkis Järvan.
"Lähiaastatel on tulemas mitmed suured Euroopa Liidu poolt toetatud investeerimisprojektid Tallinna linnaruumi ja Pärnu maantee on üks neist. Euroopa Liidu toetuste tingimused paraku tähendavad ka seda, et väga mitu suurt ehitusprojekti toimub Tallinnas korraga. Pärnu maantee rekonstrueerimisega soovime järgmisel aastal võimalikult varakult alustada, et vähendada järgmistel aastatel aega, kus liiklus on mitmel magistraalil korraga pikalt häiritud," lausus Järvan.

Peatänav jääb endiselt ootele
Pärnu maantee ümberehitamise üks lõpp-punkte ehk Vabaduse väljak võiks viidata sellele, et järgmiseks liigutakse tänavaruumi ümberehitamisega ida poole ehk võetakse ette pikalt seisnud peatänava projekt. Paraku pole see linnal plaanis: olulisemaks peetakse Pärnu viadukti kapitaalremonti ehk ümberehitamisega jätkatakse lääne suunas.
Järvani sõnul on taoliste valikute taga praktilised põhjused.
"Projektide valimisel lähtume praktilistest kaalutlustest: valime projekte, kus tänav ise või tehnovõrgud on amortiseerunud. Peatänava projekt sinna alla täna paraku ei liigutu. Vihmavee lahkvoolsuse tagamine tähendab seda, et vihmavett ei saadeta enam kanalisatsiooni, kus seda peaks Paljassaare puhastusjaamas omakorda puhastama koos reoveega. See vähendab survet tõsta veehinda," lausus ta.
"Loomulikult tahaksime avada ka uusi läbimurdeid ja liikumiskoridore, kuid paraku võimalusi selleks on vähe. Oma kodust ei soovi meist keegi loobuda," lisas ta.









