Michal hoiatas Venemaaga julgeoleolekukõneluste pidamise eest

Peaminister Kriste Michal hoiatas nädalakirjas The Economist avaldatud artiklis allumast Venemaa survele alustada Ukraina rahukõneluste kontekstis ka läbirääkimisi Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle.
Michal kutsus selle nädala Economisti arvamusloos esmajärjekorras toetama Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat ja tema püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Ta võrdles rahu eeltingimusena julgeolekukõnelusi nõudva Venemaa tegevust süütajaga, kes tahab enne majapõlengu kustutamist arutelu hoone projekti üle.
Michal viitas ka sellele, et Euroopas on juba sõlmitu mitu julgeolekuarhitektuuri teemalist kokkulepet: alates 1975. aasta Helsingi lõppaktist kuni 1990. aasta Pariisi harta ja 2002. aastal loodud NATO-Venemaa nõukoguni. Kui lääneriigid pidasid neist kinni, siis Venemaa on neid leppeid rikkunud, tõdes ta.
Eesti peaminister tõi ka esile, et julgeolekuarhitektuurist rääkides ja NATO mõju vähendamist nõudes tahab Venemaa suuremat sõnaõigust Ida-Euroopas. "Praktikas tähendaks see ühe alliansi sees kahe erineva NATO loomist: üks täielike julgeolekugarantiidega ja teine, idapoolne, kärbitud NATO, mille liikmete kaitse tugineks tühjadele lubadustele," leidis Michal.
Ehkki Venemaa nõudmised on leidnud ka kuulajaid, on Euroopa juhid Michali sõnul siiski ühel meelel, et need on vastuvõetamatud, kuna Euroopa julgeolekuarhitektuur on juba olemas.
"Kui otsustame selle üle arutleda, teeme seda ilma Venemaa vetoõiguse või survestamiseta. Meie peamine prioriteet on toetada Ukraina teekonda Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel," rõhutas peaminister.
Lisaks meenutas Michal, et arutelud Euroopa julgeoleku üle võivad seada väiksemad ja idapoolsemad riigid ohtu.
"Kui Euroopa nõustub, et tema julgeoleku üle tuleb Moskvaga kokku leppida, muutub Balti riikide, Poola ja teiste riikide julgeolek taas läbirääkimiste objektiks ning nende suveräänsus kauplemiskaubaks. Eesti teab väga hästi, mis juhtub siis, kui teised otsustavad tema saatuse tema enda eest," hoiatas Eesti peaminister.
"Teine oht peitub küsimuste järjekorras. Esmatähtis on rahu Ukrainas. Kui Venemaa on sõja lõpetanud, võime põhimõtteliselt arutada ka muid küsimusi. Kuid hobune tuleb rakendada vankri ette, mitte vastupidi," lisas ta.
Michal kutsus ka Euroopat enesekindlusele, meenutades, et Vene armee kaotab iga kuu Ukrainas 30 000 sõdurit, tema majandus on tugeva surve all ning nafta- ja gaasitulud kahanevad. Sellises olukorras Ukraina ja teda toetava Euroopa tahte murdmiseks pommitab ta Ukraina linnu ja korraldab sabotaažiakte Euroopa riikides.
Euroopa peab sellele vastama Ukraina relvastamise ja rahastamise jätkamisega, külmutatud Venemaa varade kasutuselevõtu, Venemaa endiste võitlejate Euroopasse sisenemise keelu ja Vene varilaevastiku kontrolli karmistamisega, lisas Michal.
"Nõudmised pidada kõnelusi "julgeolekuarhitektuuri" üle on mõeldud selle kõige kõrvalejuhtimiseks ja meie omavahel tülli ajamiseks," tõdes ta.
"Seetõttu on veelgi olulisem, et Euroopal oleks Ukraina tulevikku käsitlevatel aruteludel oma koht läbirääkimiste laua taga. Me oleme olnud Ukraina suurimad toetajad ning ukrainlaste endi järel on just meil kõige rohkem kaotada, kui Putin peaks võitma. Nende arutelude esimene küsimus peaks olema, kuidas see sõda lõpetada, mitte kuidas luua tingimused järgmiseks sõjaks. Venemaa ähvardab sageli konflikti eskaleerimisega ning me peame selleks valmis olema. Riiki, kes annab väljapressimisele järele, hakatakse uuesti survestama," hoiatas peaminister.
"See toob meid tagasi maja juurde. Ükski mõistlik inimene ei hakka tulekahju ajal süütajaga hoone projekti üle läbi rääkima. Kõigepealt kustutad tulekahju, võtad süütaja vastutusele ja alles seejärel istud maha, et hoone uuesti üles ehitada – koos nendega, kes jäid tulega võitlema, mitte sellega, kes tulekahju süütas," lõpetas Michal oma artikli The Economistis.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Economist









