Euroala riigid on järjepanu avaldanud oma teise kvartali majanduskasvu näitajaid, mis iseäranis Eesti naaberriikides on olnud rõõmustavalt suured: Läti majandus kasvas möödunud aasta sama ajaga võrreldes 4,1 protsenti, Leedu majandus 3,9 protsenti, Rootsi oma neli protsenti.

See avaldab positiivset mõju ka Eestile, kuivõrd kaubandussuhted naaberriikidega on vastastikku majandust turgutavad.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütleb kommentaaris ERR-ile, et euroala majandus on nüüdseks kasvanud neli aastat järjest.

"Euroala majandus on jõudnud äärmiselt soodsasse positsiooni: kasv on juba taastunud, kuid inflatsioon ning palgasurved ei ole veel tekkinud. Jätkuvalt madal inflatsioon võimaldab euroala keskpankadel majandusaktiivsust madalate intressidega ergutada. Algselt piiras soodsate intresside kasutamist piiranud ebapiisav kindlustunne. Näeme küsitlusandmetest, et julgus investeeringuteks on tekkimas," ütleb Luikmel.

Luikmel täpsustabki, et kui esmalt kasvas euroala majandus eratarbimise toel, siis nüüd toetavadki seda ka investeeringud.

"Järjest rohkem ettevõtteid kasutab ära soodsat kombinatsiooni taastuvast nõudlusest ja madalatest intressidest. Lisaks toetab eksporditulude kasvu ka üleilmse nõudluskeskkonna kosumine. Kuigi riskid on jätkuvalt aktuaalsed, võib siiski öelda, et viimased kvartalid on pakkunud taas kinnitust sellest, et euroala majanduskasv on sarnane meie põhiprognoosiga."

Eesti majandus kosub taastunud põlevkivisektori toel

Luikmeli hinnangul lubavad erinevad majandusaktiivsuse näitajad oodata aasta alguses nähtud kiire majanduskasvu jätkumist ka Eestis.

"Tööstustoodang on jõudsalt suurenenud, juunis kasvas toodang suisa 15 protsenti. Osalt tuli suur kasv tänu madalseisust väljuvale põlevkivisektorile, kuid ka ainuüksi töötlevat tööstust vaadeldes oli kasv väga korralik – kümme protsenti. Kuna enamus töötleva tööstuse toodangust veetakse riigist välja, siis avaldab kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemine Eesti majandusele vahetut mõju," kinnitab Luikmel.

Ta lisab, et seda võis täheldada juba esimese kvartali numbrites. "Nõudluse paranemine välisturgudel kasvatas Eesti eksporti ja kiirendas seeläbi ka siinset majanduskasvu. Elanike ostujõu suurenemine peamiste kaubanduspartnerite juures suurendab üldiselt nõudlust tarbekaupade, sh toidukaupade järele. Eraldi esiletoomist väärib mööbli ja puitmajade eksport, mis on muuhulgas võitnud soodsast seisust Põhjamaade kinnisvaraturul."

Ökonomisti sõnul on tasahaaval suurenemas Euroopa riikides nõudlus ka investeeringukaupade järele, mis annab kasvuvõimalusi masinate ja seadmete tootjatele.