Rootsi kiire majanduskasv võib Eestit mõjutada veel tänavu

Analüütikute prognoosidest kiiremini kasvanud Rootsi majandus võib avaldada Eestile otsest ja kiiret mõju, sõltuvalt sektoritest, mis kiire kasvu andsid, leiavad majandusanalüütikud.
Majandusanalüütik ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur usub, et prognoositust kiirema tõusu teinud Rootsi majandus mõjutab Eesti majanduskasvu veel selgi aastal, sõltuvalt sektoritest, mis Rootsi majanduse kasvule kaasa aitasid.
"Rootsi on üks suuremaid Eesti majanduse mõjutajaid ja see on üks vahetumaid mõjutajaid. Kui Rootsil läheb hästi ja kui see puudutab meiega seotud sektoreid, siis see mõju on kiire," kommenteeris Vitsur. "See viivitus on poole aasta ringis, aga ei pruugi isegi nii pikk olla."
Vitsur ütles, et eeskätt mõjutab Eesti majandust töötleva tööstuse hea käekäik, kuivõrd Eestil ja Rootsil on sidemed eeskätt elektroonikas ja metsatööstuses. Rootsi ehitussektori mõju Eesti majandusele on väiksem.
Positiivset mõju on oodata kõigile Rootsi naabritele, on Vitsur kindel. "Terve regiooni piires võib see mitut ringi vähehaaval võimenduda. Võime olla mingil määral optimistlikud, aga oleme juba pool aastat olnudki," ütles Vitsur.
Rahandusministeeriumi majanduskasvu prognoos on tänavuseks 2,4 protsenti, mis Vitsuri hinnangul saab ületatudki, ehkki konkreetset pakkumist uuele numbrile ta teha ei soovi.
"See, mis eelarves oli arvesse võetud, saab ilusti ja uhkelt täis, aga numbrit ma ei ütle. Küll pigem peale. Paljud ütlesid eelarvet tehes, et prognoosid on ülearu optimistlikud, aga nad peavad oma sõnu küll sööma hakkama," on Vitsur kindel.
Koppel: kinnisvarasektor ei mullita
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nii otsest mõju kahe riigi majanduse vahel ei näe, ehkki ka panganduse kaudu on Eesti ja Rootsi tugevalt omavahel seotud.
Koppel möönab, et Rootsi majanduskasv erines oodatust, eht eeskätt tuleb hinnanguid andes vaadata, kui oluline ekspordipartner Rootsi meile on.
"Ma ei tahaks seost nii otseseks viia - pigem loob see meile positiivse fooni. Siiski, ekspordipõhine majandus me oleme, seega, kui neil läheb läheb hästi, läheb ka meil hästi," kommenteeris Koppel.
Rootsi buumivas kinnisvaraturus näeb Koppel siiski murekohta, mis võib ühel hetkel Eestit taas liiga intensiivselt mõjutama hakata, nagu juhtus viimase majanduskriisi eel. Mulli ja selle lõhkemist ta aga praegu Eesti kinnisvaraturul ei näe, sest ehkki kinnisvarahinnad on kerkinud eelmise krahhi tasemele, pole toonased ja nüüdsed reaalpalgad võrreldavad, mistõttu on nüüdne kinnisvara hinnatõus põhjendatum.
"Tõmbekeskustesse liikumine on õigustatud. Väga suur osa Eesti SKT-st tehakse ära Tallinnas, Tartus ja selle lähiümbruses," selgitas Koppel.
Toimetaja: Merilin Pärli