Kristal suri natuke rohkem kui kuu aega enne oma 114. sünnipäeva ehk 15. septembrit, märkis ajaleht Haaretz.

Guinnessi rekordite raamatu esindajad pole hetkel veel ametlikult teatanud uut vanima mehe tiitli kandjat, kuid tõenäoliselt saab selle tiitli nüüd 112-aastane hispaanlane Francisco Núñez Olivera.

Ametlikult on praegu maailma vanim inimene Jamaical elav 117-aastane naine Violet Brown.

Kristal sündis 1903. aasta 15. septembril Venemaa keisririigi võimu all olevas Łódźi provintsis Żarnówi külas (alates 1918. aastast on piirkond olnud Poola koosseisus - Toim.).

Kristalil endal polnud 2016. aastal ajakirjanikega suheldes kindlat seisukohta, miks ta nii kõrge vanuseni on elanud.

"On olnud minust palju targemaid, tugevamaid ja nägusamaid mehi, kes on paraku kõik varem ära surnud. Tuleb teha kõvasti tööd ja see, mis kaotatud, uuesti üles ehitada," arutles ta.

Kristali perekond oli väga usklik. Kristali isa oli tooraõpetlane ning lapsepõlves käis Yisrael ka ise usukoolis ehk heder-is. Yisrael kaotas oma mõlemad vanemad juba enne I maailmasõda.

Kui Yisrael Kristal täiskasvanuks sai, võttis ta naise, kellega sai kaks last. Peagi kolis perekond Łódźi linna, kus Kristal rajas eduka kommi- ja šokolaadivabriku.

Kui Natsi-Saksamaa 1939. aastal Poolale kallale tungis, viidi Kristali perekond Łódźi getosse. Esialgu lubati tal siiski oma šokolaadiäri edasi ajada.

Tema kaks last surid getos ning pärast geto likvideerimist 1944. aastal saadeti ta koos abikaasaga Auschwitzi koonduslaagrisse.

Kristali naine tapeti Auschwitzis, kuid sunnitööle rakendatud mehel õnnestus imekombel eluga pääseda.

Pärast sõda naasis ta Łódźi linna, kus hakkas uuesti šokolaadiäriga tegelema. 1947. aastal abiellus ta uuesti.

1950. aastal otsustas ta ette võtta aliyah ning kolis koos naise ja väikese poja Haimiga Iisraeli. Uus kodu rajati Haifa linna, kus Kristal on elanud tänase päevani. Haifas sai ta veel ka tütre isaks ning siin hakkas mees samuti tegema tööd, mida ta kõige paremini oskas ehk rajas šokolaadivabriku.

Religiooni pidas ta enda jaoks endiselt oluliseks ja tema usku ei suutnud murda isegi holokaust.

"Ta usub, et ta päästeti, sest Jumal tahtis nii. Ta ei ole vihane inimene, ta ei ole see, kes tahaks mingeid arveid õiendada, ta usub, et kõigel siin maailmas on oma tähendus," rääkis tookord tema tütar Shula Kuperstoch. "Mu isa on inimene, kes on alati õnnelik. Ta on optimistlik, tark ja ta hindab seda, mis tal on."

"Tema ellusuhtumine lähtub sellest, et kõike tuleb teha mõõdutundega," selgitas tütar. "Ta sööb ja magab mõõdukalt ning rõhutab, et inimene peab alati omama kontrolli oma elu üle ja mitte vastupidi - muidugi nii palju, kui see on võimalik."

Oma kõrgele vanusele ei omistanud Kristal erilist tähendust. "Ta on öelnud, et kui ta oleks leiutanud mingi ravimi, millega eluiga pikendada, siis see oleks juba midagi märkimisväärset. Kuid see, et ta on lihtsalt oma elu elanud ja teinud seda nii kaua, on lihtsalt reaalsus, mida tema ise mõjutada ei saanud," lausus tütar.

Poeg Haim Kristal rõhutas, et tema isal tuli omal ajal väga rasketes oludes ellu jääda. "Ma arvan, et see tegi temast tugeva. See aitas teda hiljem hakkama saada väga tõsiste asjadega," sõnas ta.