Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

"Kahju on praeguseks vähemalt 150 miljonit eurot," ütles Lõuna-Hollandi farmerite föderatsiooni kõneisik Mark de Jong.

"See sõltub sellest, kui kiiresti me saame sellest kriisist üle, kuid võib veel tõusta," ütles De Jong, kelle organisatsioon esindab ligikaudu 15 000 põllumeest, kellest paljud on linnukasvatajad.

"Kaubanduskettide kahjud on kümnetes miljonites eurodes," lisas jaemüüjate liidu CBL direktor Rene Roorda. "Me pidime munad eemaldama müügist 4000 kaupluses. Miljonid munad tuli hävitada," ütles Roorda.

Möödunud nädalal pidasid Hollandi uurijad juurdluse raames kinni kaks kahtlusalust, keda kahtlustatakse kanalate fiproniiliga varustamises ja selle kasutamises.

Lubatust suurema fiproniilisisaldusega mune on leitud 15 EL-i riigist ning Šveitsist ja Hongkongist.

Putukamürgi leidmine avalikustati 1. augustil ning sestpeale on poelettidelt eemaldatud miljoneid mune ja munapõhiseid tooteid.

Saksamaa, Holland ja Belgia, kust mürgimune esimesena leiti, süüdistavad mürgi leviku põhjustamises üksteist.

Fiproniili kasutatakse peamiselt loomade täitõrjeks, kuid Euroopa Liit ei luba seda kasutada toidutööstuses. Fiproniili tarvitamine suures koguses võib kahjustada inimeste neere, maksa ja kilpnääret.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: