Hololei rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et iga pankrotijuhtum on erinev ja tuletas meelde riigiabi peamise reegli: esimene kord olgu viimane kord.

Estonian Airi puhul anti Hololei sõnul riigiabi kaks korda, mis läks selgelt reeglitega vastuollu. Air Berlinile Saksa majandusministeeriumilt eraldatud enam kui 150 miljoni euro suurune laen ei pruugi Hololei sõnul üldsegi riigiabiks kvalifitseeruda.

"See laen on kui sildfinantseerimine selleks, et ettevõte saaks oma esmaseid kohustusi täita. Kui laen on antud turutingimustel, ei pruugi see vastuollu minna riigiabi reeglitega," selgitas Hololei.

Saksa valitsus pole Hololei sõnul teinud ka viga, mis võis saada Eestile saatuslikuks.

"Saksa riik teavitas Euroopa Komisjoni enne rahasüsti. Eesti ei teavitanud komisjoni ei esimese ega teise riigiabi süsti puhul," märkis Hololei ja tõi esile, et Air Berlin ei ole kunagi varem riigiabi saanud.

Ryanairi esitatud kaebuse kohta ütles Hololei, et lennukompanii on alati olnud väga aktiivne juhtumite puhul, kui mõni riik on lennundusse raha sisse pannud. Kaebust arutab nüüd konkurentsi peadirektoraat.

Ginter: reeglite rikkumise risk on olemas

Euroopa Liidu õiguse dotsendina Tartu Ülikoolis töötav Garri Ginter seevastu leiab, et lennufirmale antud laenu näol on risk igal juhul olemas, et see läheb vastuollu reeglitega.

"Iga kord, kui riik teeb oma vahendid kättesaadavaks, võib tekkida küsimus riigiabi reeglite rikkumisest. Antud juhul on finantseerimine tagatud läbi valitsusele kuuluva krediidiasutuse ja riigi vahendid on Air Berlinile kättesaadavaks tehtud," rääkis Ginter.

Meediast on läbi käinud, et laenule on antud riiklikud tagatised. Ehk siis riigiabi reeglite rakendumiseks piisab Ginteri sõnul ka sellest, kui riik annab laenule tagatise ja laen ise võib tulla turult. Sel juhul on see tagatis riigiabina käsitletav.

Reeglite järgi on nii, et riigiabi ei tohiks enne üle kanda, kui Euroopa Komisjonilt on luba on saadud. Seega loa küsimine iseenesest veel päeva ei päästa.

Tagantjärele hindamisel tuginetakse enamasti erainvestori testile ehk analüüsitakse, kas erainvestor oleks samamoodi olukorda päästma tõtanud. Air Berlini probleem on Ginteri sõnul see, et erainvestor keeldus finantseerimisest vahetult enne.

"Öeldakse, et mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Meil on tegemist Saksamaaga ja kui paindlik või mittepaindlik Euroopa Komisjon on, saab näha. Aga reeglite rikkumise risk on minu hinnangul täiesti olemas," lausus Ginter.

Konkurents varale

Teada on, et Air Berlini või vähemalt osa kompaniist ja selle varast tahaks omandada Lufthansa. On spekuleeritud, et Lufthansa võib seda teha koos Easyjetiga.

Eestis transpordisektori investeeringuid haldava riigiettevõtte Transpordi Varahaldus juhatuse liige Ergo Blumfeldt ütles ERR-ile, et Lufthansa on Euroopa suuruselt teine ettevõtte ja ka Air Berlin kuulub turuosalt esikümne piirimaile.

"Nii liidetaks suurele veel suur tükk külge. Kindlasti on siin konkurentsiõiguslikult vaja analüüsida, kas kõik on kooskõlas," lausus ta.

"Eks Ryanairile, kes vaatleb Saksamaad väga lähedalt, see ei meeldi. Kui Lufthansa võttis üle Austrian Airlinesi, tegi Euroopa Komisjon detailse uurimise, kas rahastamisprotseduurid olid kooskõlas. Kindlasti siin uurimist tuleb," lisas Blumfeldt.

Majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et iseenesest oleks korrektne, et kui Air Berlin saab loa pankrotiks, siis müüks nende vara pankrotihaldur enampakkumisel. "Alitalia näitel saab seda teha kiiresti."

Saksamaa suuruselt teine lennufirma Air Berlin esitas 15. augustil pankrotiavalduse, kui nende suurim partner Etihad Airways (osalus 29 protsenti) ei nõustunud enam ettevõttesse raha sisse panema.

Saksamaa majandusministeerium eraldas ettevõttele seepeale 150 miljonit lühiajalist laenu, et ettevõte saaks oma tegevust jätkata. Sellest rahast peaks jaguma vähemalt kolmeks kuuks.

Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmetel peab Air Berlin praegu läbirääkimisi Saksa suurima lennufirmaks oleva Lufthansaga. Lufthansa on ka ise Saksa meediale kinnitanud, et nad räägivad praegu läbi teemadel, mis puudutavad Air Berlini lennukite ja tehnikat hankimist ning võimalik, et ka Air Berlini töötajate siirdumist Lufthansa teenistusse.