Justiitsministeeriumi andmetel andis kohus mullu 771 uut luba jälitustegevuseks ning seda 369 isiku suhtes. Ginteri sõnul varjatakse aga seda, kui palju individuaalsed telefoninumbreid kokku pealt kuulati.

"Praegu on Eestis selline olukord, kus riik tegeleb meediakampaaniaga, mille eesmärk on veenda kõiki, et meid ei kuulata liiga palju pealt. Mingil põhjusel riik aga keeldub avaldamast seda, kui palju telefoninumbreid pealt kuulati," ütles Ginter ERR-ile.

Probleem ei peitu advokaadi sõnul aga ainult selles, et andmeid täielikult ei avaldata, vaid ka asjaolus, kas jälitustegevuse osas on toimunud piisav isikuandmete riive ning see tuleks pealtkuulatule avaldada, otsustab julgeolekuasutus ise.

"Politsei on kits kärneriks olukorras, kus nemad ise hindavad, kas sinu pealtkuulamine riivas privaatsust piisavalt, et sind teavitada. Kujuta ette, et kuulad oma elukaaslase juttu pealt ja ise otsustad, kas see oli nüüd piisavalt alatu," lausus Ginter.

Aprillis tahtis Ginter kuulata salvestust pealtkuulamisest, kus enda kliendiga rääkis. Selleks pidi ta Tallinnast Pärnusse sõitma.

Kui süüdistatav tahab, et tema kaitsja salvestusega kodulinnast kaugemal tutvuks, peab ta lisaks kütuse hüvitamisele maksma kinni ka advokaadi tunnipalga. Ginteri puhul tähendas selline sõit kliendile umbes 800 euro suurust kulutust.

Advokaadi sõnul tal salvestustega Tallinnas tutvuda ei lubatud.

Põhjenduseks tõi politsei ja piirivalveamet (PPA), et juhtumiga tegelev uurija on Pärnus ning saab uurimise detaile seletada vaid seal. Kuna Ginter oli aga juhtumis vaid pealtkuulatava rollis ning teda milleski ei süüdistatud, ei saanud uurija talle uurimise üksikasju aga niikuinii avaldada.

Lisaks selgitas Ginter, et Pärnus salvestist kuulates tal ruumi nutiseadet kaasa võtta ei lubatud ning märkmete tegemine käis vaid paberi ja pliiatsiga.

Miks advokaat materjalidega Tallinnas tutvuda ei saanud, jääb tema sõnul segaseks.

"Kui mina tutvusin jälitustegevuse reeglistikuga, siis andmebaasid, mis loodi, kõik see tehniline lahendus, kuhu me investeerisime maksumaksjatena palju raha, siis selle mõte oligi muuta kõik digitaalseks ehk seesama salvestus on täpselt samamoodi olemas Tallinnas," selgitas Ginter.

Ginteri sõnul oli politseil tema Pärnusse suunamisega aga teine eesmärk.

"Pragmaatiline kaalutlus on, et mind mõnitatakse ja kliendile tehakse Pärnus käimine kalliks lootuses, et pealtkuulatud inimene ei lähe sinna kohale. Prokurör ei pea siis ka kohtus selle ebameeldiva tõendipakiga tegelema," sõnas Ginter ning lisas, et riik teeb eraldi pingutuse, et inimesi ebaausalt süüdi mõista.

Politsei: tuleb füüsiliselt kohale tulla

Seaduse järgi on isikul, keda jälitustegevus puudutab, materjaliga võimalik tutvuda ainult juhul, kui see ei riiva teiste inimeste eraelu, ei avalda riigisaladusi ega jälitustegevust läbiviinute isikuandmeid.

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikolonelleitnant Mehis Metsa sõnul tuleb materjalidega tutvumiseks politsei huviorbiiti sattunud inimesel uurimist läbiviivasse prefektuuri füüsiliselt kohale tulla.

"Kui menetlus on Lääne prefektuuri tööpiirkonnas, siis saab materjaliga tutvuda näiteks Pärnus, kui Ida prefektuuri piirkonnas, siis näiteks Jõhvis. Inimese taotlusel võib mõjuval põhjusel jälitustoiminguga tutvuda ka teises linnas politseimajas," sõnas Mets.

PPA sõnul saab vastavalt kehtivale korrale materjaliga tutvuda uurimisasutuse ametiruumides ja digitaalselt neid edastada ei ole lubatud.

Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra järgi ei tohi materjalidest koopiat teha ning sellega tohib tutvuda vaid kuu aja jooksul pärast julgeolekuasutuselt teate saamist.

Mets leidis, et praegune dokumentidega tutvumise kord on ajale jalga jäänud ning seda tuleks muuta.

"Näeme kahte põhilist probleemi, milleks on politseinikele kaasnev ajakulu ja ebamugavus inimesele, kes on avaldanud soovi materjaliga tutvuda. Politseinikud viibivad alati materjaliga tutvumise kõrval, mis tähendab suurt ajakulu," selgitas Mets.

PPA on ka siseministeeriumiga arutanud jälitusandmega tutvumise korra muutmist, ent lahenduseni pole jõutud ning seda ei paista ka tulevat.

"Kuigi digitaalne edastamine oleks kahtlemata kõige mugavam, siis praegusel hinnangul ei ole see võimalik, pidades silmas kolmandate isikute õigusi. Peame tagama, et tutvustamisega ei kaasne täiendavat riivet teiste inimeste õigustele, kes näiteks heli- või videosalvestusele on oma hääle või näoga jäänud," lausus Mets.

Järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle teostab riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

Justiitsministeerium avaldab oma veebilehel igal aastal jälitusasutustelt, prokuratuurilt ja kohtult saadud andmete alusel aruande, mis sisaldab alustatud jälitustoimikute liiki ja arvu ning jälitustoimingute lubade arvu.

ERR pöördus kommetaari saamiseks ka siseministeeriumi poole, kuid artikli ilmumise ajaks vastust ei saanud.