Eesti majanduskasv hüppas teises kvartalis 5,7 protsendile. Kirsipuu rääkis ERRile, et kindlasti ei saa rääkida ühekordsest kasvust, kuna SKP kiirem kasv algas juba eelmise aasta neljandas kvartalis ja tänavu esimeses kvartalis oli teada, et majanduskasv tuleb üle nelja protsendi.

"Küll aga saame rääkida kasvu kiirenemisest, millele kindlasti aitab kaasa ka eelmise aasta madal baas. Nii et võrdlemisi kiiret majanduskasvu on ilmselt põhjust oodata ka järgnevatel kvartalitel," märkis ta.

Kirsipuu lisas, et kevadprognoosi tehes ootas rahandusministeerium käesolevaks aastaks alla kolme protsendi suurust kasvu ja seda korrigeeritakse kindlasti ülespoole.

"Seda, kuhu täpselt, näitavad järgmised nädalad. Prognoosi me avaldame septembri keskel, aga tehniliselt on ilmselt põhjust tõsta ka järgmise aasta majanduskasvu prognoosi ülespoole, nii et kindlasti ta meie prognoosi mõjutab," nentis ta.

Ministeeriumi esindaja sõnul ei ole SKP kasv eelarve poole pealt nii otseselt maksutuludega seotud ja pigem peaks vaatama maksubaasi arenguid ehk palgatulu ja tarbimise kasvu. Nende puhul on juba aastaid olnud näha erinevused SKP kasvus ja maksubaasi komponentide kasvus.

"Ka madala SKP kasvu tingimustes eelmistel aastatel kasvasid maksutulud eelarves tegelikult väga hästi, kuna palgakasv oli kiire eelkõige, seetõttu ka tarbimine. Mistõttu nüüd selle SKP kasvu kiirenemine otseselt maksulaekumiste prognoosi ei mõjuta, siin tuleb detailsemalt pigem vaadata SKP komponente," selgitas Kirsipuu.

Ta märkis, et kiire majanduskasv ei tähenda tingimata eelarvetulude hüppelist kasvu ja sama kehtib ka käesoleva aasta kohta.

"Kui vaadata näiteks sotsiaalmaksu laekumist, mis on kõige suurem tuluallikas riigieelarves, siis see on olnud siiamaani pigem ootuspärane. Samal ajal SKP kasv, nagu viitasin, on olnud üle ootuste hea. Nii et see majanduskasv kindlasti üks-ühele ei kandu edasi maksulaekumistesse," kinnitas fiskaalpoliitika osakonna juhataja.

Valitsusele ei anna kiire majanduskasv eelarve koostamisel laveerimisruumi juurde, pigem vastupidi.

"Mida paremini läheb majandusel, seda vähem peaks riik läbi eelarve majandusse sekkuma. Nii et kiirem majanduskasv võib tähendada hoopis seda, et eelarvega peaks järgmiste aastate kulukasvude mõttes olema hoopis tagasihoidlikum," nentis Kirsipuu.  

Tõniste: riik ei tohiks majanduskasvu tuules kulusid kasvatada

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles ERRi raadiouudistele, et tema hinnangul ei tohiks riik hakata kiirema majanduskasvu tõttu kulusid kasvatama.

"Nende positiivsete majanduskasvu numbrite juures ei tohi kindlasti unustada, et see kasv ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik olukorras, kus meil ei jätku töökäsi, sest järjest teravamalt on päevakorras tööjõupuuduse teema ja palgakasv on ka kiirem kui tootlikkus," märkis ta.

Ministri sõnul tehti põhilised eelarvet puudutavad otsused ära juba kevadel, aga kuidas neid korrigeerida, otsustatakse pärast majandusprognoosi valmimist, mis toimub kahe nädala pärast.

Küsimusele, kas valitsus võib majanduse kiire kasvu valguses muuta varasemat otsust võtta kasutusele reservid ja vajadusel ka laenu, vastas Tõniste, et ei hakka midagi spekuleerima. "Riigieelarve strateegia aastani 2021 on olemas ja seal selliseid võimalusi ette nähakse," nentis ta.