Märke taastuvast majandusarengust hakkasid analüütikud välja lugema eelmise aasta viimase kvartali andmetest, hoog läks üles just selle aasta alguses. Üks põhjuseid on see, et naaberriikide majandus kasvas samuti kiiremini, teiseks on ettevõtjatel kindlam tunne investeerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kahe nädala pärast valmib ka rahandusministeeriumi majandusprognoos, mille põhjal koostatakse järgmise aasta riigieelarve. Rahandusminister Toomas Tõniste hinnangul ei tohiks riik hakata kiirema majanduskasvu tõttu kulusid kasvatama.

"Nende positiivsete majanduskasvunumbrite juures ei tohi kindlasti unustada, et see kasv ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik olukorras, kus meil ei jätku töökäsi," sõnas ta.

Endise peaministri Andrus Ansipi sõnul peaks kindlasti olema eesmärk riigieelarve ülejääk ja mitte lasta eelarvet miinusesse. Anisp ütles, et valitsus peaks üle vaatama just taristuinvesteeringud, et näiteks ehitussektori ilmselget ülekuumenemist vältida.

"Näiteks üürimajade idee on väga toores praegusel ajal. Ja kust võetakse need töötajad, kellega neid üürimaju ehitama hakatakse. Ehitussektor on selgelt üle kuumenemas praegu või on juba üle kuumenenud ja maksumaksja rahaga veel hoogu juurde anda ei ole mõistlik mõte," arutles Ansip.

Just ehitussektor kasvas teises kvartalis Eesti turul ligi 25 protsendi võrra.

"Lihtsalt tahaks loota seda, et kui nüüd ehitusmahud kasvavad ja seoses sellega teatavasti ka hinnad, siis riik peaks mõtlema selle peale, et mitte väga tõsiselt erasektoriga konkureerida. Võib-olla mõni investeering on mõistlik lükata jahenemise poole peale, et tasandada tulevast võimalikku kukkumist," rääkis ehitusettevõtjate liidu juht Indrek Peterson.

Nordea peaökonomist Tõnu Palm ütles, et juba üle 4-protsendiline majanduskasv mängib rolli ka palgaturul ja palgasurve tuleb tagasi oluliselt kiiremini.

"Tavaliselt on väike viiteaeg - ettevõtete müügitulud kõigepealt kasvavad, optimism ettevõtete seas kasvab ja siis kantakse üle see palgakasvu. Aga teises kvartalis tuli oodatust varem ka palgakasv, kui vaadata tunnipalka, siis lausa 8 protsenti. Selline surve jääb püsima, nii et võib-olla see kasvutempo on liiga kiire, et ettevõtted saaks kohaneda," selgitas Palm.

Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul ei saa ühe kvartali andmetest teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

"Kui vaadata lähitulevikku, järgnevat paari aastat, siis ma ei näe selles mõttes ohumärke. EL- majandus keskmiselt kasvab palju suuremas mahus, 2018-2019 avanevad EL-i struktuurifondide rahad. Ma oleksin küll järgmised paar aastat suhteliselt muretu selles mõttes, et mingi mull on ja nüüd hakkab kohe mingi kukkumine. Seda ma hästi ei usu," rääkis Eamets.

Palo: inimesi hirmutatakse ülekuumenemisega

Ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et majanduskasvu on juba teist kvartalit järjest vedanud ehitussektor, kus on struktuurifondide toetustega rahastatud projektid jõudnud ehitamisfaasi. Kriitikud on tema sõnul asunud nüüd inimesi ülekuumenemisega hirmutama.

"Seda eriti siis, kui riik jätkab elamumajandusse investeerimisega. Seda on kõle kuulata," sõnas ta.

"Ma ei saa aru, kuidas peaks need 20 miljonit eurot, mida riik investeerib alates järgmisest aastast omavalituste elamufondi arendamisse, ajama pilli lõhki? Tõsi, sellele lisandub teine 20 miljonit omavalitsuste poolt, kuid ka kokku 40 miljonit aastas lisaraha elamufondi on pisku võrreldes Eesti ehitusmahtudega tervikuna: ainuüksi teise kvartali ehitusmaht oli sel aastal 627 miljoni eurot," kommenteeris Palo.

"Endisele peaministrile Andrus Ansipile, kes tänast valitsust kritiseerib ja soovitab muuhulgas üürikorterite programmiga mitte jätkata, kuna see kuumutavat ehitussektori üle, soovitaksin ennast kõigepealt kurssi viia Eesti ehitusmahtudega ning inimeste vajadustega. Tänane valitsus viib ellu tegevusi, mida on viimased 15 aastat Reformierakonna juhitud valitsused tegemata jätnud. Enam kauem ei ole lihtsalt võimalik oodata ja venitada. Kui me tahame, et ettevõtlus areneks kõikjal Eestis ja meie ettevõtjatel oleks võimalik kasvavate mahtude juures inimesi tööle palgata, siis me peame koos pingutama, et tööjõud saaks olla Eestis mobiilsem ja kvaliteetse elamispinna puudus ei oleks meie ettevõtluse arengu piduriks," lisas ta.