President ütles rahvusringhäälingu Yle TV1 hommikusaates julgeolekust kõneldes sedagi, et Euroopa Liidu ühise kaitsevõime arendamine võtab aega.

"See on ajaliselt üsna kauge eesmärk," ütles Niinistö.

ELi ühiskaitse nõuab seisukohtade järkjärgulist muutumist, see aga edeneb aeglaselt.

President pahandas parlamendiliikme Erkki Tuomiojaga, kelle arvates ei oleks uudisteagentuuri STT toimetaja tohtinud USA presidendilt Donald Trumpilt küsida, missugust abi oleksid Ühendriigid valmis Soomele andma, kui tema suhted Venemaaga halveneksid.

"Meie julgeolekupõhimõte ei lähtu sellest, et Ühendriigid aitavad Soomet," rõhutas Niinistö.

Ta lisas, et ka Euroopas näib olevat tasapisi hakatud loobuma mõttest, et julgeolek tähendab ainult NATOt ja USAd.

"Hakatakse ka ise midagi tegema. Meie oleme õnneks päris palju ise teinud," märkis president.

Niinistö vaagis ka NATO Euroopa liikmesriikide rolli, mille muutmist Trump on nõudnud.

"Euroopa NATO riigid peavad aru saama, et nad ei saa olla sõjalises liidus passiivsed liikmed. NATO kaitsevõimet arendades arendavad nad samas ka Euroopa ühiskaitset," tõdes ta.