Soome kandidaadid Eestile appi ei tormaks, eelkõige tuleb kaitsta oma piiri ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome presidendikandidaadid Yle stuudios.
Soome presidendikandidaadid Yle stuudios. Autor/allikas: Ilmari Fabritius/Yle

Soome rahvusringhäälingu telekanalis neljapäeva õhtul toimunud presidendikandidaatide debatil tõusid korduvalt teemaks ka julgeolekupoliitika, NATO ning Eesti. Kandidaatidele anti ka teoreetiline ülesanne lahendada "ülesanne Läänemerel".

Nimelt pidid riigipeaks pürgijad saate käigus vastama, kuidas nad tegutseksid Soome presidendi ja kaitsejõudude kõrgeima juhina olukorras, kus Eesti paluks Soome sõjalist abi Venemaa rünnaku vastu, vahendasid Yle ja ajaleht Helsingin Sanomat.

Suurem osa kandidaatidest oli seisukohal, et Soome peab eelkõige tegelema oma riigipiiri kaitsmisega.

"Soome parim viis osaleda Baltikumi kaitsmisel on hoida enda omast kinni. Mitte mingi NATO või Venemaa konflikt ei piirdu ainuüksi Balti riikidega isegi siis, kui see seal alguse saab," selgitas ametis olev, Koonderakonna taustaga president Sauli Niinistö.

"Siis käiks jutt juba kindlasti kolmandast maailmasõjast," lisas omakorda sotsiaaldemokraat Tuula Haatainen.

Ka Põlissoomlaste kandidaat Laura Huhtasaari noogutas Niinistö sõnavõtu ajal. "Soome ei lase oma territooriumi kasutada agressiooniks. Kaitseme oma maad, õhuruumi ja merepiiri," märkis ta.

Keskerakondlane ja endine peaminister Matti Vanhanen nentis samuti, et Soome peab ennekõike kaitsma oma riigipiiri. "On täiesti võimalik, et Soome kaudu üritatakse Eestit rünnata, ja me tegutsema selle takistamieks," lausus ta.

Enda rajatud liikumise toel presidendiks kandideeriv Keskerakonna endine juhtpoliitik Paavo Väyrynen märkis, et Soome oleks paratamatult sõja osapool ning Venemaa rünnak keskenduks ka Soome vastu. "Püsime sellest eemal," rõhutas ta.

Nils Torvalds Soome Rootsi Rahvaparteist ütles, et Lissaboni leping sõjalise abi teemal nõuaks Euroopa Liidu riikidelt üksmeelsust, mida tema hinnangul aga ei sünni. Niinistö omakorda vaidles vastu Torvaldsi Lissaboni lepingu tõlgendusele.

Väyrynen omakorda väitis, et Lissaboni leping ei eelda sõjalise abi andmist ja sellist sätet pole tema hinnangul EL-i riikidel kavas ka kuhugi lisada.

Rohelisi esindav Pekka Haavisto toetas ettevaatlikult seda, et Soome annab sõjalist abi endale sobival viisil, näiteks mingite toetusmeetmetega.

Kandidaatide seisukohti eelpool mainitud teemadel saab jälgida ka Yle valimiskompassis.

Niinistö on varemgi sellele küsimusele vastanud

President Niinistö, kelle reiting on praegu kõrge ja kes võidab presidendivalimised tõenäoliselt juba esimeses voorus, on varem korduvalt pidanud vastama Eestile sõjalise abi andmist puudutavale küsimusele.

Käesoleva aasta juulis andis Niinistö mõista, et mingil kujul Soome rünnaku alla jäänud Eestit aitaks.

"Kui Venemaa ja NATO sõdivad, siis ei tee nad mingit lepet, et sõdime nüüd ainult Eestis või Balti riikides. Küll me juba Eestit aitame," rääkis Soome president Pori linnas.

Niinistö ei täpsustanud, milline see abi oleks, kuid ta kinnitas, et see ei piirduks ainult "riisi ja kartulite" saatmisega.

Samuti on ta avaldanud veendumust, et Venemaa Eestit ei ründaks, ning rõhutanud, et Soome ei saa tegelikult anda Eestile mingeid julgeolekugarantiisid.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: