Soome ja Rootsi sõlmivad USA-ga uue kaitsekoostööleppe ({{commentsTotal}})

USA kaitseminister James Mattis.
USA kaitseminister James Mattis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome kaitseminister Jussi Niinistö ja tema Rootsi kolleeg Peter Hultqvist kirjutavad käesoleval nädalal Washingtonis koos USA kaitseministri James Mattisega alla ühisele kaitsekoostööleppele.

Soome kaitseministeerium teavitas oma ministri neljapäevani kestvast visiidist esmaspäeva õhtupoolikul, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Ministeeriumi selgituse kohaselt on sellise ühiste kavatsuste leppe (Statement of Intent) eesmärgiks täiendada ja koondada kokku varasemaid kokkuleppeid. Näiteks saab koostöö kaudu kindlustada seda, et rahvusvaheliste õppuste ja koolituste raames ei tekiks üksteist dubleerivaid või üksteisega võistlevaid algatusi.

Rootsi kaitseminister Hultqvist ütles ajalehele Dagens Nyheter, leppe sõlmimise eesmärgiks on suurendada stabiilsust. Minister märkis, et nii Rootsi kui ka Soome on süvendanud kahepoolset koostööd USA-ga ning kolmepoolse koostöö süvendamine on selle loomulikuks jätkuks.

Soome ja Rootsi kuuluvad mõlemad Euroopa Liitu, kuid NATO-sse nad ei kuulu.

Sõjalise koostöö süvendamine USA-ga on NATO-sse mitte kuuluva ja Venemaa temaatikasse ettevaatlikult suhtuvas Soome ühiskonnas varem palju tähelepanu pälvinud.

Ka Helsingin Sanomat märgib, et Soome parlament sai oma kaitseministeeriumilt teema kohta ülevaate 19. aprillil ehk samal ajal kui Rootsi parlament. Päevakava kohaselt kohtus kaitseminister Niinistö nii parlamendi välis- kui ka kaitsekomisjoniga ning osalenud komisjonide liikmetelt nõuti selle teema kohta vaikimist.

Väliskomisjoni esimees, keskerakondlasest endine peaminister Matti Vanhanen selgitas nüüd, et uus ühiste kavatsuste lepe too kaasa uusi arenguid senises koostöös Rootsi ja USA-ga.

"See lisaväärtus seisneb selles, et see on kõigis kolmes riigis poliitilise tasandi julgustus arutleda sellel teemal ka madalamatel ametkondlikel ja sõjaväelistel tasanditel. Võib arvata, et eriti militaartehnoloogia asjus võib sellel julgustamisel tähendust olla," rääkis Vanhanen.

Samas iseloomustas Vanhanen lepet kui tahteväljendust ja ta ei usu, et sellele Soome ja Rootsi naaberriikides erilist tähelepanu pööratakse. Endise peaministri sõnul võttis väliskomisjon leppe küsimuse vastu neutraalselt, kusjuures komisjonile esitati vaid memo, mitte leppe täielik tekst.

Samas on väliskomisjoni istungi protokollist näha, et Vasakliidu rahvasaadik Paavo Arhinmäki teatas, et ta on nimetatud küsimuses eriarvamusel. Eelkõige leidis ta, et sellisel teemal tuleks rääkida avalikumalt ja selle kohta oleks tulnud küsida arvamust kogu parlamendilt.

"Kui selles avalduses pole midagi uut või üllatavat, siis miks ei tohi sellest juba ette rääkida, vaid selle ettevalmistamine on olnud salajane?" küsis Arhinmäki.

Mattis kohtus kolleeg Jussi Niinistöga esimest korda eelmise aasta märtsis ISIS-e vastase koalitsiooni kohtumisel. Mattis omakorda käis eelmise aasta novembris Helsingis, kus kohtus nii Põhjala ja Balti riikide kolleegide kui ka president Sauli Niinistöga.

Tookord pälvis Soome meedias palju tähelepanu see, et kaitseminister Jussi Niinistö kutsus USA 2020. aastate alguses toimuvale suurõppusele.

Ekspert: tundub, et USA vägede kohalolule luuakse paremaid eeldusi

Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Charly Salonius-Pasternak pidas Ylele antud kommentaaris lepet tähelepanuväärseks.

"Lepe muudab üha ulatuslikemateks muutuvate õppuste juhtimise riikidevahelise informatsiooni jagamise lihtsamaks," märkis ta.

Süvendatud infovahetus võib tema sõnul puudutada näiteks selliseid relvasüsteeme, mida kasutavad kõik kolm riiki.

"Hultqvisti sõnad [Dagens Nyheterile] on märkimisväärsed. Tundub nii, et on peetud vajalikuks luua paremad eeldused USA vägede kohalolule just Soomet ja Rootsit puudutavates riigikaitseküsimustes," sõnas Salonius-Pasternak.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: