Meelis Oidsalu: Eesti identiteeti jõustab skeptiline ja tume hoovus ({{commentsTotal}})

Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu. Autor/allikas: Kaitseministeerium

Elujõuline ühiskondlik enesetaju võib koosneda konfliktsetest, vastukäivatest ideedest, olla sattumuslik segu rõõmsatest ja tumedatest tundmustest ja sündmustest, millel on omavahel samapalju ühist kui binaarkoodil ja rabamändidel, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Teisipäeval avalikustatud ID-kaartide turvanõrkused puudutavad midagi märksa enamat kui ühe kiipkaardi mõju Eesti ID-kaardi omanike turvatundele. Löögi alla on sattunud seni nii sihipäraselt ja edukalt arendatud Eesti digikuvand.

Kuigi kriitikud on nimetanud seda tühjaks turundusmulliks, mis ei näi kunagi lõhkevat, siis on arvatavasti just paljude Eesti elanike uhkus e-lahendustel põhineva ühiskonnakorralduse kui millegi üdini eestipärase üle põhjus, miks ka seekordne fundamentaalne turvarisk e-Eestit pelgalt kriimustab. Võimalik, et ilma valdava osa eestlaste usuta digikultuuri kui millessegi Eestile ainuomasesse oleks kübermaailma üha suurenevat tehnilist haavatavust ja hoomamatust arvestades e-valitsemisele juba mõnda aega tagasi tagurpidikäik antud. 

Vabaduse väljakut kaunistav Euroopa Liidu eesistumise plakatki kannab kaheksakanna või vöökirja asemel hoopis binaarkoodi, see koodiriba palistab vaadet puutumatule rabamaastikule. Ürgne looduskeskkond, mida Euroopas väidetavalt üha vähem esineb, näib olevat teine Eesti ainulaadsust iseloomustav märk, mille kaitsele ka ühismeedias üha häälekamalt asutud on.

Ka mulle lõi plakatit vaadates kõigepealt pähe, et näe, kui targalt on siin liidetud moodne, üdini kultiveeritud küberkuvand ning vaade puutumatule, tammsaarelikule soo- ja rabamaastikule. Ent järele mõelnuna pidin tõdema, et pole see soo seal plakatil sugugi tammsaarelik. Tammsaarelikku Euroopa Liidu eesistumise postrit kaunistaksid kuivenduskraavid ja rabamändide asemel näeksime ülesküntud uudismaad.

Kui Tammsaare oleks mõned oma teosed avaldanud tänases Eestis, oleks ta saanud kõvasti kriitikat eestluse häbenemise või haavamise eest. Võib vaid ette kujutada, millise arvamusartiklite laviini oleks vallandanud romaani “Ma armastasin sakslast” esmaavaldamine täna. 

Ka “Tões ja õiguses” ei nähtu eestluse jaoks positiivset programmi. Sarja esimeses osas puudutab autor eestluse küsimust episoodiliselt: Vargamäe Andrese ja Sauna-Mari teise poja Antsu varrudel vaidlevad Hundipalu Tiit ja köster selle üle, kumb „eestluse“ liin on õigem, kas Saksa-sõprust soosiva Jannseni või Vene võimu eestkostet hindava Jakobsoni oma.

„Tõe ja õiguse“ teine osa on rahvuslikuks platvormiks kahtlaselt kosmopoliitne; kolmandas liigub Vargamäe Indrek meie jaoks ideoloogiliselt vastuvõetamatus töölisrevolutsioonilises seltskonnas; neljandas kirjeldatakse iseseisvuse saavutanud eestlasi mandunud tõusikutena; viiendas sedastatakse, et õigust polegi võimalik saavutada ja tões elamine tähendab elusaatusele alistumist, kannatamist ja maaparandustöid.

Tüvitekst, mida peetakse eestlase enesetaju aluseks, ei pruugi lähemal vaatlusel midagi positiivset me kohta öelda, ent võib ometi mingil hästi seatud või sattumuslikul moel osutuda eestluse elujõu allikaks.

Õigupoolest viis Tammsaare hiljutine ülelugemine mind tõdemusele, mille näime olevat täna unustanud: et elujõuline ühiskondlik enesetaju võib koosneda konfliktsetest, vastukäivatest ideedest, olla sattumuslik segu rõõmsatest ja tumedatest tundmustest ja sündmustest, millel on omavahel samapalju ühist kui binaarkoodil ja rabamändidel.

Veel enam, rahvusliku enesetaju sügavus ja tugevus ei sõltu ilmtingimata positiivse enesesisenduse ülekaalust negatiivsete emotsioonide või kõhkluste ja kahtluste üle. Rahvuskultuurilist identiteeti võivad jõustada ka lõpuni läbi seedimata mälestused alandusest või halvasti varjatud uhkus maha vaikitud ülekohtu pärast kellegi Teise suhtes.

Eesti rahvuskultuurilist identiteeti on pikka aega edukalt jõustanud enesekriitiline, skeptiline, tume tammsaarelik hoovus, mida vähemalt arvestatav osa meist sellest hoolimata ikkagi armastab, nii nagu armastame Tujurikkujat või Ivan Oravat. Rahva naeru alla sattunud EASi rändrahn andis identiteediloomelisele suveniiritööstusele väärt õppetunni: see läbikukkumine paljastas, mis juhtub, kui alahinnatakse selle protsessi vastuolulisust, sattumuslikkust ning keerukust; kui ühiskondlikku enesetaju peetakse millekski, mis on lineaarselt programmeeritav või vastupidi – loogilistel või matemaatilistel kaalutlustel lammutatav.

Suure tõenäosusega jätkame just seetõttu edukat arengut müütilise digikuningriigina ja seda kübermaailma kasvava hoomamatuse, ennustamatuse ning usaldusväärtusetuse kiuste. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: