Ettevõtted eelistavad Eesti uuele brändile oma identiteeti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti bränd aastast 2017.
Eesti bränd aastast 2017. Autor/allikas: brand.estonia.ee kuvatõmmis

Aasta algul ambitsioonikalt tutvustatud Eesti uus bränd, mille eesmärk oli anda juhised, kuidas Eestit maailmas tutvustada ja pakkuda välja ühtne vormikeel, mille keskseteks elementideks on rändrahn ja kirjatüüp Aino, ei ole kuigivõrd kasutust leidnud. Ettevõtjad suhtuvad brändiarendusse küll soosivalt, kuid eelistavad ise kasutada turunduses oma identiteeti.

Eesti brändi tööriistakastist, nagu selle loojad EAS-ist seda kutsuvad, peaks kasu olema eeskätt eksportivatele ettevõtetele ja turismisektorile. Teisisõnu, neile, kel vaja oma töös esmalt selgeks teha, mis koht see Eesti on ja miks meiega äri ajada või siia külla tulla tasub. Tõsta usaldusväärsust ja luua mingi üheselt mõistetav kokkuleppeline märgisüsteem.

Igal linnul oma laul

EAS on ettevõtjatele korraldanud ka hulgaliselt koolitusi ja seminare, et uut brändi ja selle kasutusvõimalusi tutvustada. ERR.ee-ga rääkinud ettevõtjad tunnistavad, et kõik on loogiline ja kena ning nad tunnevad end igati kaasatuna, ent oma turundustegevuses nad sellest puudust ei tunne ja jäävad ikka oma identiteedile truuks, mis annab neile unikaalsuse.

Lähis-Ida turul jõuliselt kanda kinnitanud IT-ettevõte Nortal on üks neist, kellele võiks Eesti brändi tööriistadest kasu olla, et uusi turge vallutada ja kaugetel maadel selgeks teha, mis riik see Eesti on. Ent nemadki oma tarbeks seda ei kasuta.

"Nortalil on oma brandbook, millest ennekõike juhindume ja mille alusel toimetame," kommenteerib Nortali tegevjuht Andre Krull.

Siiski on neil brändiraamatust kasu välisturgudele suunatud ühistegevustes.

"Meie ettevõtte loos on vaieldamatult oluline roll Eesti päritolul ja lahendustel, mis oleme Eesti e-riigile välja töötanud ning seda rõhutame. Oleme ka aktiivsed Eesti IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - toim.) klastri liikmed ja tegutseme ITL-i (infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit - toim.) juhatuses, kus Eestist väljapoole suunatud tegevustes kasutatakse EAS-i välja töötatud sümboolikat, fonti jne edukalt, sh ka meie klastri ja liidu liikmetena," lisab Krull samas.

Ka Tallink Grupi Eesti haru müügi- ja turundusdirektor Marina Jõgi tunnistab, et ehkki Eestit ühiselt tutvustada on oluline, siis ühtset brändilahendust nad oma tarbeks siiski kasutama hakanud ei ole. Põhjus on sama, mis Nortalil - neil on oma brändikontseptsioon, mida nad kasutavad.

"Tallink peab EAS-i tööd ja koostööd ettevõtetega Eesti tutvustamisel välisriikides äärmiselt oluliseks. Oleme koos EAS-iga osalenud mitmetel välisriikides toimunud Eestit kui sihtriiki tutvustavatel seminaridel ja workshop’idel ning toonud Eestisse turismi võtmeisikuid ja ajakirjanikke. Kõik need tegevused on andnud reaalseid ja häid tulemusi nii uute klientide kui koostööparterite näol. Lisaks teeme mõistagi ka ise kampaaniad ning tegeleme igapäevaselt Eesti tutvustamisega mitte ainult lähiriikides, vaid ka kaugemal. Eestil kui atraktiivsel sihtkohal on oluline osa meie Soome ja Rootsi turu kampaaniates ja seepärast igapäevane koostöö EAS-iga on meie jaoks väga oluline," selgitab Mägi Eesti turundamise üldist olulisust.

"Samas uut Brand Estonia toolbox'i me veel kasutanud pole, eelkõige seetõttu, et tugineme oma kampaaniates oma brändi kontseptsioonile ja väljatöötatud visuaalsele keelele," möönab ta siiski.

Kindla klientuuriga ettevõttele kasutu

Peamiselt ekspordiks mööblit tootva AS-i Wermo müügidirektor Meelis Loo ütleb, et ka nemad on käinud EAS-i seminaridel, kus tutvustati Eesti uut brändi, ent oma ettevõttele ta sellest kasu ei näe, mistõttu pole Wermo kaalunud nende lahenduste kasutuselevõttu.

"Meil on püsikliendid välismaal, aga Brand Estonia peaks olema pigem selleks, et uusi kliente otsida. Kui ma lähen uue kliendi jutule, siis iseenesest oleks ju tore sissejuhatuseks neid videosid näidata, kui tal pole Eestist aimugi," möönab Loo. "Iseenesest väga tore asi on tehtud, aga selle rakendamiseks peaks EAS midagi veel ette võtma, rohkem pildil olema ja silma paistma kuskilt, et see ajude vahel oleks, et selline võimalus on."

Loo usub, et Eesti brändist võib kasu olla igas sektoris, mis ekspordib, et riigist esmast kuvandit luua, aga leiab, et eeskätt tuleks keskenduda sihtgrupile, kelle klientideks on pigem jaeturg, kus Eesti kui maa vastu võiks huvi ärata - näiteks turismisektoris.

"Kindlasti turism oleks number üks, kus sellest võiks kasu olla. Näiteks kui netis on huvitavad videod, siis välismaalased jõuaksid sealt edasi, et mis maa see Eesti on," pakub Loo. "Aga meie sektoris - kui sa kuskile lähed müüma, siis hakkad ikka juba konkreetset juttu rääkima, mitte et Eestis on selline tore koht nagu Rummu karjäär, kus on täiesti sile jää - see mõjuks napakalt."

Welcome To Estonia märki Wermo oma müügi- ja turundustegevuses samuti ei kasutanud. Põhjuseid oli Loo sõnul kaks: esiteks ei mõjunud see sõnum kuidagi unikaalsena, teiseks aga kaasnes märgi lansseerimisega selline negatiivne tähelepanu, et see võttis tahtmise seda kasutada juba eos ära.

"Tundsin kohe seda, et see infomüra, mis sinna juurde käis, et palju raha eraldati, oli selline farss, et ma pole kunagi mõelnud, kas see on tore. Pigem mõjus kui, et sellise raha eest sai sellise asja," põhjendab Loo.

Nüüdse lahenduse keskset, rändrahnu kujundit peab ta iseenesest heaks leiuks, sest see mõjub unikaalsena.

EAS: märki kasutab avalik sektor

EAS-i turundusjuht Piret Reinson ütleb, et kõige aktiivsemalt kasutab uut märki avalik sektor, eeskätt maaeluministeerium, välisministeerium, saatkonnad ja EAS ise. Ettevõtjatel on sellest kasu aga eeskätt välismessidel.

"Ettevõtlussektoris kasutatakse kõige enam Eesti brändi tööriistakasti rahvusvahelistel messidel, erinevatel visiitidel. Ettevõtjad vajavad kõige enam fotosid ja presentatsioone. Vaieldamatult kõige rohkem on kasutusele võetud Eesti oma kirjatüüp Aino, seda kasutatakse väga palju ka Eesti-siseselt," ütleb Reinson.

Selleks, et uue märgi kasutuselevõttu ärgitada, on EAS teinud ettevõtetele ja ettevõtlusorganisatsioonidele nelja kuu jooksul kokku 31 koolitust ning Reinsoni kinnitusel on osalenute tagasiside olnud positiivne.

"Eesti brändi tööriistade kasutuselevõttu saab hinnata alles mõne aja möödudes, kui võimaluste valik on täienenud ning ettevõtted on seda saanud rohkem oma igapäevases töös kasutada. Senine tagasiside kinnitab fakti, et ettevõtjad vajavad läbimõeldud ja ühtse kontseptsiooniga lahendusi (pildid, tekstid, kujunduselemendid jne), et ennast ja Eestit välisturgudel tutvustada," ütleb Reinson.

Uuringut ettevõtjate seas märgi kasutusulatuse ja -alade väljaselgitamiseks korraldatud ei ole, sest Reinsoni sõnul on brändi võimalused veel täiendamisel ja väljaarendamisel.

Welcome To Estonia märki kasutas Reinsoni kinnitusel üksnes turismisektor, teised sektorid aga mitte. Uut lahendust peab ta palju universaalsemaks.

"Tänased kaks veebi on mõeldud kõikidele, kes Eestit mujal maailmas tutvustada tahavad. Eesti sõnamärgisüsteemi kasutatakse väga erinevates valdkondades - Taste Estonia't kasutatakse Eesti toidu promotsiooniüritustel ja messidel, Defence Estonia sõnamärgi on kasutusele võtnud Eesti kaitsetööstuse liit, Study Estonia sõnamärgi Sihtasutus Archimedes jne, seega on neid kaht platvormi raske võrrelda. Tänane lahendus on digitaalne teenus," selgitab Reinson.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: