Tallinna Linnamuuseumi direktori konkurss nurjus ootamatul põhjusel ({{commentsTotal}})

{{1505121060000 | amCalendar}}
Aini Härmi käskkiri, millega tühistati linnamuuseumi direktori konkurss.
Aini Härmi käskkiri, millega tühistati linnamuuseumi direktori konkurss. Autor/allikas: ERR

Tallinna kultuuriamet tühistas Tallinna Linnamuuseumi direktori kohale korraldatud avaliku konkursi, kuna üks konkursi komisjoni liige saatis muuseumi siselisti info kandidaatide kohta.

Linnamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks moodustati 24. augustil 7-liikmeline komisjon, kellele komisjoni sekretär saatis kandidaatidega seotud materjalid: kandideerimise avaldused, CV-d ja esseed teemal "Minu roll linnamuuseumi arendamisel". Sekretär lisas selle juurde hoiatuse: "Palume Teid hoida konkursil osalejate andmed konfidentsiaalsetena ning neid mitte avaldada kolmandatele isikutele."

Tallinna kultuuriameti juhi Aini Härmi 8. septembri käskkirjast aga selgub, et üks komisjoni liige, Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu saatis konkursiga seotud materjalid edasi muuseumi siselisti.

"Pia Ehasalu saatis 8. septembril 2017 Tallinna Linnamuuseumi siselisti info selle kohta, kes on avaldanud soovi kandideerida Tallinna Linnamuuseumi direktori kohale ning millised isikud on valitud ja kutsutud vestlusvooru," märgib Härm käskkirjas.

Härmi sõnul rikkus Ehasalu sellega isikuandmete kaitse seaduse nõudeid, millega ei ole lubatud isikuandmeid töödelda isiku eelneva nõusolekuta. Tulenevalt eeltoodust otsustas Härm Tallinna Linnamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks läbiviidava avaliku konkursi tühistada.

Tallinna Linnamuuseumi direktori ametikohale kandideerimiseks laekus tähtajaks 12 avaldust, mille alusel pidi välja valitama kolm kandidaati, kes pidid osalema vestlusvoorus 8. septembril. Nüüd korraldab kultuuriamet uue konkursi.

Härm ütles ERR-ile, et eeldatavasti selgub uus direktor oktoobri alguses ja konkursil võivad osaleda ka need, kes lõppenud konkursil osalesid. Ta lisas, et eksinud ametniku sõnul põhjustas kandidaatide materjalide edastamise inimlik eksitus. "Ta ütles mulle, et see juhtus kogemata," lausus Härm.

Linnamuuseum säilitab ja tutvustab Tallinna ajalugu ja kultuuripärandit. Muuseum koondab kümmet Tallinna vanalinnas, Kadriorus ja Kalamajas ajaloolistes hoonetes asuvat muuseumi.

Toimetaja: Urmet Kook



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: