Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast rääkides jaguneb seltskond kahte lehte: neid kas vihatakse või armastatakse. Noortest, kes enne väitsid, et valimistest absoluutselt ei huvitu, näib välja tungivat esimesi poliitikuhuvilise sümptomeid. Eelnevalt pigem igav vestlus elavneb, detsibellid tõusevad kõrgemale ja peagi võetakse arvamuse selgitamisel appi ka käežestid.

EKRE programm on kirja pandud kümne käsuna. Küsisin noortelt, millised neist neid enim kõnetavad. Kaalukalt nimetati sagedamini neid kolme käsku:

• käsk nr 2 ehk homo- ja multikultipropaganda koolidest ning lasteaedadest välja;
• käsk nr 3 ehk immigrante ilma omavalitsuse loata vastu ei võeta;
• käsk nr 8 ehk Eestis aetakse asju eesti keeles.

Peab tõdema, et käsk nr 8 küttis teistest oluliselt vähem kirgi. Kui ebameeldivaks teemaks tõusis pagulaskriis, siis paistsid paljudele venelased n-ö täitsa omad, arutlesid noored. “Venelased on ikka meiega nii kaua koos elanud ja nad päris ei mõtle, et on okei oma laste ema kividega surnuks visata,” ütles minuga rääkinud neiu.

Vestlustest paistab ka hirm teadmatuse eest, olgu see kas suurem või väiksem ja seda võib ehk normaalseks pidada. Ehk seetõttu tundubki osale seltskonnast EKRE konkreetsus ja resoluutsus sümpaatne. Noormees, kellega rääkisin, oli väga kindel, et kui tema ja talle sarnaselt mõtlevad EKREt ei toeta, võib kindel olla, et keset Vabaduse Väljakut laseb end varsti õhku mõni enesetaputerrorist.

“Aga kas sa tahad siis, et nad end siia õhku laskma tulevad, tahad vä?” püüdis noor ka minust välja pigistada, et olen just EKRE valija. Siinkohal tuleb muidugi meelde tuletada, et ei pagulastega seonduv ega sisserände kvootide teema ei ole kohalike omavalitsuste otsustuspädevuses ega saa olla praeguste valimiste lubadus. Aga las see jääda praegu sinnapaika.

Selged sõnumid toovad edu

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ajab väga selget joont. Suhtluses valijatega ei tekitata segadust ja arusaadav, millises suunas mõeldakse. Kümme konkreetset “käsku” on kergesti mõistetavad ja kindlasti üks viis jõuda oma pooldajateni.

Meenutame sedagi, et kümme käsku on kultuuriloos tuttavad Vanast Testamendist, mille järgi kirjutas Jumal oma käsud kahele kivitahvlile ja ulatas need Moosesele Siinai mäel. Kümne käsu motiivi kasutus EKRE valimisprogrammis tundub selles valguses küllaltki uljana. Osa noortest arvab lausa, et EKRE valimislubadused sobiks kirjutada pigem liivale kui kivitahvlile.

EKRE käskude valimisplatvorm on mõeldud sobima kõigi EKRE valimisnimekirjade lubadusteks üle Eesti. Kümnele tuummõttele on siiski mõnel pool lisatud ka kohalikke lubadusi, näiteks Viljandis lubatakse arendada Viljandit kui rahvakultuuri pealinna. Ühtlasi lubatakse toetada rahvakultuuri asutuste ületoomist Viljandisse ja üleüldse toetada rahvus- ja pärimuskultuuri.

Tartus on EKRE vastu sadamaraudtee asendamisele automagistraaliga. Erakond leiab, et praegust sadamaraudtee koridori võiks kasutada hoopis trammitee või linnaraudtee loomiseks. Lisaks lubab EKRE tartlastele tasuta prügivedu ja seda, et seistakse vastu Tartu vangla laienemisele.

Jaak Madison: EKRE ei fokusseeri kampaaniat noortele

Esitades ühe oma lemmikküsimustest praeguse KOV valimiste eel ka Jaak Madisonile: “Kui palju loodate noorte häälele?”. Sain temalt põhjaliku vastuse.

“Kindlasti peavad kõik erakonnas arvestama kõikide valijagruppidega, kuid ilmselgelt ei tähenda see suurema kampaania tegemist fookusega just 16- ja 17-aastastele. / --- / Statistika on karm, mille alusel on neid valijaid kokku ca 24 000 üle Eesti. Lisaks sellele on nooremate seas valimisaktiivsus väga madal, mis tuleneb üldisest huvipuudusest poliitika vastu ja suurema kampaaniaga kunstlikult huvi ei tekita.”

Kuidas läheb valimistel Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal, saame teada juba 15. oktoobril, kus võib nii mõnegi noore hääletuskasti potsatanud sedel tulla positiivse üllatusena erakonnale endale.