Noored arvavad | ID-kaardi paanika kui kodanike kriitikameele läbikukkumine ({{commentsTotal}})

{{1505720520000 | amCalendar}}
ID-kaart.
ID-kaart. Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Arvamus, et kaks aastat enne täisealiseks saamist pole noortel valijatel piisavalt teadmisi, on lühinägelik. Selle asemel, et spekuleerida noorte poliitika vastu huvi tundmise teemal, peaks iga inimene oma isiklike teadmiste täiendamisele rõhku panema, mis omakorda parandaks märgatavalt valimiste kvaliteeti ning valituks osutuva erakonna mõjuvõimu, kirjutab Vali Ära Vali rubriigis Grete Elmi.

Ühe pressikonverentsiga suudeti enamik Eesti elanikest panna uskuma, et nende e-turvalisus on otseses ohus. Vaevudes aga süvenema, selgus, et tegelikult on oht siiski vaid teoreetiline, kuid paanika tekkis vaid pealkirjade põhjal. Kuhu jäi selles situatsioonis ühiskonna kriitiline meel ning haritus poliitilise info suhtes? Need olid asendatud pealiskaudsuse ning kergeusklikkusega.

Kasutada inimeste turvalisust valimiseelse manipuleerimisvahendina oleks ju kaval ning ühtlasi valijate mõtlemisvõimet piisavalt halvav lüke. Ometi jäi mulje nagu usuks terve rahvas üksmeelselt, et keegi juba sel hetkel häkib nende ID-kaarti lahti, et muuta ühte häält. Kõrvale jäeti kriitiline meel ning distantsilt teemasse süvenemine ja ohu hindamine. Keskenduti vaid enda turvalisusele, mis on ka loomulik reaktsioon.

Reaalsuses puudus otsene oht nii kodaniku tasandil, kui ka e-valimistele. Teoreetiline oht, mis kaasneb ID-kaardi kiibi veaga, oli ülepaisutatud, mis omakorda oli osaliselt ilmselt teadlik valik. Kui ühe hääle muutmiseks kulub ca 12 tundi ning 50 000 eurot, siis oleks enesekeskne eeldada, et keegi oleks valmis nägema sellist vaeva, et muuta väikest protsenti häältest, kui hetkel puudub isegi umbkaudne teadmine, milliseks osutavad valimistulemused.

Noortel ja vanadel on vähe kriitilist meelt 

Sellegipoolest tõestab antud olukord, et vaid vähesel osal ühiskonnast on piisavalt kriitilist meelt, et kahelda ka sellise uudise tagamaades. Seega näitab see ka noorte võrdsust ülejäänud ühiskonnaga sellises situatsioonis. Ühtviisi mõjutas see uudis kõiki vanusegruppe ning suure tõenäosusega isegi kõige vähem noori, sest nad on kõige teadlikumad infotehnoloogia võimalustest ja puudustest ning oskavad olukorrale läheneda ratsionaalselt.

Poliithariduslike tasemete liigitamine lähtudes vanusest on üsna eelarvamustepõhine, sest tegelikult sõltub iga valija teadlikkus tema enda huvist, mis aga ei olene kunagi vanusest. Selle asemel, et spekuleerida noorte poliitika vastu huvi tundmise teemal, peaks iga inimene oma isiklike teadmiste täiendamisele rõhku panema, mis omakorda parandaks märgatavalt valimiste kvaliteeti ning valituks osutuva erakonna mõjuvõimu.


Grete Elmi on 19-aastane Tallinna tehnikaülikooli tudeng, kes läheb sel aastal esimest korda kohalikel valimistel hääletuskasti juurde. “Vali ära vali” palus noortel esmavalijatel jagada oma mõtteid ning oktoobri keskpaigani arutlevad noored valikute, eetika ja poliitkultuuri üle.

Toimetaja: Greete Palmiste



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: