27. septembri õhtul toimus ERRi vahendusel esimene kohalike omavalituse valimistega seotud valimisdebatt, mille avasid Narva kandidaadid: Stanislav Pupkevitš (Edgar Savisaare valimisliit), Ants Liimets (Reformierakond), Andrus Tamm (Keskerakond) ja Katri Raik (valimisliit Meie Narva).

Narva on hetkel kõige kiiremini väheneva elanikkonnaga linn Eestis ning sellega on seotud palju eelarvamusi, aga ka tegelikke probleeme. Piltlikult öeldes vanad surevad ning noored kolivad minema. Kuid mida lubasid teha Narva kandidaadid selleks, et noored jääksid?

Debateerijad nõustusid sellega, et Narva linn ei ole noorte jaoks atraktiivne elamiskoht eelkõige töötuse ja kaasaegsete elamispindade puuduse tõttu.

Katri Raigi arvates tuleks arendada Narvas linna keskkonda, sest hetkel on puudus kaasaegse elamispinnaga korteritest, kuhu noored tahaksid elama minna. Seda mõtet toetas ka Reformierakond, kelle valimisprogramm lubab ehitada umbes sadakond uut korterit. Ants Liimetsa sõnul on neil juba ehitaja olemas, kuid nad kardavad, et puudub ostja, kuna Narvas on keskmine palk väiksem kui mujal Eestis.

Andrus Tamm aga uute korterite ehitamist ei pooldanud, tema arvates on Narvas umbes tuhatkond vaba korterit, mis seisavad lihtsalt tühjana.

Katri Raik nentis, et lisaks kõrgele töötusmäärale jääb Narva keskmine palk (800 eurot) kõvasti alla Eesti keskmisele (üle 1200 euro) ning puudu jääb ka noortele huvi pakkuvatest töökohtadest.

„Noor ei taha metalli ümber töödelda, vaid tahab töötada infotehnoloogiasektoris,“ sõnas Raik.

Ants Liimetsa sõnul on probleem hoopis selles, et Narva noored on tööturul väga hinnatud, kuna oskavad kolme keelt – vene keelt, eesti keelt ja inglise keelt – ning seetõttu kutsutakse neid mujale tööle ning nad ei tule enam tagasi. Stanislav Pupkevitši sõnul tuleks töökohtade tekkeks Narvas hoopis turismi arendada, kuna juba praegu käib seal palju vene turiste.

Keskerakondlane Tamm süüdistas Reformierakonna poliitikat, mis pidavat eemale tõrjuma Venemaa investoreid, kes on tema ja teiste debateerijate arvates kõige olulisem äriline jõud linna majandusliku arengu kontekstis. Ants Liimetsa sõnul lubab aga Reformierakond tuua Narva järgmise nelja aasta jooksul mitte vähem kui kolm suurt tootmisüksust. 

Haridustasemest rääkides tõdes Katri Raik, et Narvas saab väga hea hariduse, ka kutsekoolis saab õppida peaaegu kõike – ainsad erialad, mida Narvas õppida ei saa on juuksur ja meedik. Ants Liimetsa sõnul on hariduse tasemega suhteliselt hästi, aga mis puudutab eesti keeles õppimist, siis tema arvates ei ole piisavalt õpetajaid, kes tahaksid eesti keeles õpetada.

Samuti arutati ka kauaoodatud riigigümnaasiumi küsimust. Algne Keskerakonna idee oleks teha kaks gümnaasiumit, millest üks oleks täielikult eestikeelne ning teine jaguneks protsentuaalselt 60/40 eesti- ja venekeelseks, kuid kahe kooli jaoks riigil raha ei jätku. Katri Raigi sõnul tuleks see olukord lahendada nii, et ehitada tuleks ainult üks kool, mis tehakse pooleks. Ühel pool saaks õppida eesti keeles ning teisel pool teise süsteemi alusel, kuid tema sõnul tahaksid kindlasti noored õppida ka inglise keeles. Stanislav Pupkevitš aga usub, et jääma peaks siiski ainult venekeelne kool.

Katri Raik tõi eraldi välja veel selle, et noored narvakat häbenevad oma kodulinna selle halva maine tõttu – Eestis on levinud arvamus Narvast kui kõrge kuritegevuse ja korruptsioonitasemega linnast. Samas tõdes ta, et olukord hakkab tasapisi muutuma (ning tsiteeris ühe noore narvaka ütlemist: „Kui varem peeti Narvat hirmutavaks, siis nüüd imelikuks.“).

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Narva kandidaatide debatt ei kujunenud niivõrd kuumaks nagu saate alguses sai lubatud. Paljud sisulised küsimused jäid õhku rippuma, eriti need, mis puudutasid noorte lahkumist kodulinnast. •