Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Osad arvamused on valjemad kui teised. Oleme harjunud lugema nii arvamusliidrite ja ekspertide kui ka poliitikute ning kultuuritegelaste mõtete kohta. See on ka igati loogiline, sest nad räägivad teemadel, millel nad on elus pikemalt peatunud ja kõvasti kogemusi kogunud.

Aga ka noortel on oma arvamus päevakajalistest teemadest, kuid me ei kuule seda liiga tihti. 

Väga paljud ei julge avalikult arvamust avaldada, sest tunnetavad, et millegi „valesti“ ütlemisele järgneb avalik ristilöömine. Probleem on aga selles, et noored ei mõista, et tegelikult ei muuda eriarvamuse esitamine algse sõnavõtja väiteid automaatselt valeks. Pigem on küsimus eriarvamuse esitamise viis – see on see, mis heidutab ja on teinekord ka taunitav. 

Noore (mõnikord natuke tahumatule) mõttele reageeritakse liiga tihti stereotüüpselt. Noor inimene justkui võrduks kuidagi alama inimesega, kellele võib üleoleval toonil lajatada. Tegelikult väheneb sellise võttega hoopis vastuvaidleja argumendi mõju, kuid kahjuks ei ole see ilmne ebakindlale mõttejagajale. Nii võtabki raju reaktsioon nii mõneltki noorelt ära igasuguse isu oma mõtteid jagada.

Noore kogenematus on paratamatu, kuid miks teeb vastuvaidleja, kes just nimelt tahab rõhutada noore naiivsust, ise taandarengu ja käitub lapsikult? Ja mida see õpetab noorele? Et argumentidele vastuvaidlemiseks peaks kasutama alatuid võtteid? 

Noortel jääb puudu autoriteedist, et eakamad neid kuulaks

On selgeid olukordi, kus tegelikult on noore arvamus täiesti õigel kohal, kuid vastane kasutab meelega kogemust kogenematuse vastu ja materdab noort ebaausate võtetega. Ühiskonnas on eelarvamus, et noored ei tea ega huvitu väga palju poliitikast, kohalikest omavalitsustest ja ühiskonna probleemidest. See on tekitanud isetäituva ennustuse, sest selline suhtumine ei julgusta noori teemasse süüvima.

Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et täiskasvanutel on raske nooremate arvamust kuulda võtta: „Ma arvan, et võtmesõna on siin autoriteet, täpsemini selle vähesus. Paljud eakamad inimesed pole lihtsalt harjunud „poisikeste“ sõna tõsiselt võtma. „Mida tema ka elust teab?“ on mugav vastus igale noore tõstatatud probleemile, millele on raske lahendust leida.“ 

Täiskasvanud tahavad noortelt suuremat huvi ühiskonnas asetleidva vastu, kuid noorte ühiskondlikud vajadused jäävad tähelepanuta, sest ainsatel, kes seda avaldada suudavad, puudub autoriteet, et neid kuulda võetaks. Mis huvi saab sellises olukorras üldse tekkida?

Samamoodi nagu valimisea langetaminegi, aitaks noorte tõsiseltvõtmine ja nende arutellu kaasamine õpetada neid ühiskonnas kaasa rääkima. Ilmselgelt ei muutuks miski üleöö, kuid normiks saades pööraks see palju rohkem tähelepanu noorte vajadustele.

Mida noored tahavad?

Enne valimisi on lihtne läbi näha, millise erakonna noortele suunatud kampaania on läbimõeldud ning millise oma viimase hetke pingutus. Tihti puudutavad kampaaniad ainult mõnda – teatud huvialadega – gruppi. Ikka ja jälle tõestab see, et ühiskonnal on raskusi noorte vajaduste kaardistamisega.

Hetkel ei oska ka noored ise meile otse öelda, mis neil kodukohas õnnest puudu on. Mulle tundub, et nad ei oska ette kujutadagi, mis üldse võimalik oleks, sest nad ei näe end ümbritsevas keskkonnas häid näited. See on täiskasvanute tegemata töö, sest väljapakutud lahendused on enamasti väga stereotüüpsed – noortekeskus, rulapark jne. Lubadused on pigem sümboolsed ja neis puudub perspektiiv. Lisaks pole lubadused läbimõeldud, on korduvad igal aastal, tunduvad väga pinnapealsetena ning meenutavad pigem kiiret lahendust, et midagigi pakkuda.

Noorsootööspetsialistist Kerli Kõiv on kindlal seisukohal, et noori peaks varakult poliitikasse kaasama: „Minu isiklik kogemus näitab, et mida varem anda noorele otsustusvõimalus, hoida kursis kogukonnas toimuvaga, arutada päevapoliitilisi küsimusi, seda kiiremini saavad talle selgeks ühiskonna seosed, kasvab julgus otsustada ja vastutada, eest vedada olulisi projekte.“

Arvan, et noortele on valimisea langetamine äärmiselt kasulik muutus, sest poliitikud on nüüd sunnitud mõtlema ka nende vajadustele. Üle 24 000 uue hääle on ju ometi mängus.

Tänavuste valimiste sisutühjadel lubadustel on võimalus järgmisteks valimisteks ennast vormi ajada. Ja seda läbi noorte kaasamise ja nende ettepanekute kuulamise. •