Hansson rääkis ERR-i raadiouudistele, et tuleb arvestada kaht riski - kui Eesti kasvab üle võimete ja tootlikkus ei kasva nii kiiresti, siis majanduskasv võib tulevikus kannatada.

"Teine asi on kindlasti tsüklilisus. Kogesime 10 aastat tagasi, kuidas meie majandus kippus olema väga volatiilne, olid ajad, kus kõik oli väga hästi, kõik olid õnnelikud, kuid see ei olnud jätkusuutlik ja sellele järgnes tohutu langus," nentis ta.

Hassoni sõnul on igal juhul parem stabiilne areng ning valitsusel on selles väga suur roll.

"Kui valitsus hakkab valel ajal turgu kütma, siis mõjutab see kogu konjunktuuri. Ta peab lähenema sellele turule, mitte vaatama vaid kindlat tasuvusanalüüsi, vaid selle mõju majandusele laiemalt," märkis Hansson.

Hanssoni sõnul peaks riigieelarve olema kindlasti ülejäägiga.

"Kõik näitajad näitavad praegu, et majandus kasvab veidi üle oma võimete ja sellises olukorras me näeme, et see peaks olema mõõdukas nominaalses ülejäägis," ütles Hansson.

"Aga täpselt, kui palju peaks neid prognoose uuendama, neid täpseid rehkendusi tegema - ütleme väike, mõõdukas ülejääk oleks praegu sobiv," märkis ta.