Valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve ({{commentsTotal}})

Kolmapäeva hommikul kiitis valitsus heaks 2018. aasta riigieelarve, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot.

Valitsuse heakskiidu saanud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot.

Tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. Kulud ja investeeringud kasvavad tänavusega võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti. 

Peaminister Jüri Ratas rääkis pressikonverentsil, et ekspertide nõuandeid arvestades vähendas valitsus struktuurset eelarvepuudujääki poole võrra - järgmisel aastal on see 0,25 protsenti SKPst.

Maksukoormus jääb tuleval aastal samale tasemele, kui see oli aastal 2016. Aastatel 2018-2021 vähenevad tööjõumaksud ja kasvavad tarbimis- ja kapitalimaksud. Kokkuvõttes jääb maksukoormus aastal 2021 alla 35 protsendi SKPst.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nimetas eelarvet väga sotsiaalmajanduslikuks ning loetles eesolevaid muudatusi: lastetoetuste kasv, investeeringud haridusse, vanemahüvitise esmased muudatused, mis peaksid soodustama peresisese koormuse võrdsemat jaotust ja naiste naasmist tööturule.

Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et kui tuleva aasta eelarve kokku võtta, siis mitmeid kavandatud uusi makse ei tule ning oodatust kiiremini kasvav majandus võimaldab panustada rohkem riigi kaitsevõime ja perede heaolu kasvu.

Vastates küsimusele, miks praeguse majanduskasvu tingimustes reservide kasvatamisse ei panustata, vastas Tõniste, et diskussioon selle üle, millal siis head ajad kätte jõuavad või on buum, on päris huvitav.

"Võib öelda, et Eesti majandus on seitse-kaheksa aastat paigal tammunud /.../. Nüüd, kui lähebki pärast ootamist majandusel natuke paremini, kas see on siis buum? Meie potentsiaal on tegelikult natuke kõrgemal ja see ongi vaidluse kohta," sõnas ta.

Jüri Ratas lisas, et riigi reserve tuleb alati vaadata koos riigi võlakoormusega, viimane aga väheneb 9,4 protsendilt SKT-st seitsmele protsendile. Ossinovski ütles, et kui Eestis peaks tulema majanduslangus, siis ei ole küsimustki, et suudame rahulikult mitu aastat elada ja kõiki oma kohustusi täita.

Eelarvenõukogu: kiire majanduskasv nõuab ülejäägis eelarvet

Valitsus kuulas enne eelarve heaks kiitmist ära eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa ettekande, kus Eamets rääkis, et kevadprognoosiga võrreldes kasvab Eesti majandus suvise prognoosi järgi 2018. aastal kiiremini ja rohkemate majandusharude toel, ületades ka pikaajaliselt kestlikuks peetavat kasvutempot.

Rahandusministeeriumi hinnangul ületab majanduse prognoositav kogutoodang järgmisel aastal oma jõukohast taset 0,5 protsenti. Ka eelarvenõukogu hinnangul viitab majanduse tsükliline seis positiivsele SKP lõhele.

"Vaatamata tulude väga kiirele kasvule jääb valitsussektori eelarve rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2018. aastal nii nominaalsesse kui ka struktuursesse puudujääki. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosi peab eelarvenõukogu liialt optimistlikuks. See suurendab riski, et eelarve puudujääk tuleb planeeritust suurem," teatas eelarvenõukogu.

Suvise prognoosi järgi on 2018. aasta struktuurne puudujääk 0,4 protsenti SKPst, mida valitsus on otsustanud riigieelarve koostamisel vähendada 0,25 protsendini SKPst.

"Eelarvenõukogu toetab valitsuse otsust struktuurset puudujääki vähendada. Arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires," seisis nõukogu teates.

Reformierakondlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et valitsus peaks praegu reserve suurendama, kuid tegelikkuses need vähenevad.

"Euroopa Liidu vahendite kasv on 34 protsenti. Euroopa Liidu vahendid tulevad peale, maksulaekumine on väga hea, majanduskasv ületab potensiaalset taset, see tähendab seda, et riik peab oma kulusid natukene tagasi tõmbama. Igal juhul nii struktuurne kui ka nominaalne puudujääk ei ole lubatud. See ei ole lihtsalt vasttustundlik," rääkis Sõerd "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu juhatus võttis tuleva aasta riigieelarve eelnõu menetlusse.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: