Eesti majandus on lähemal paaril aastal väga heas olukorras ja pakub ettevõtjatele häid võimalusi kasvuks või ka oma äri müümiseks. Teisalt võib majandusedu uinutada ja on oht teha vigu, mis kaugemas tulevikus valusalt kätte maksavad.

Sellise kokkuvõtte tegin hiljuti toimunud Eesti suurimalt majanduskonverentsilt „Äriplaan 2018“, kus esines ettekannetega Eesti ärieliit.

Eesti majandusel läheb hästi, sest meie olulistel eksporditurgudel läheb hästi. Näiteks üllatavalt kiiresti ja tempokalt on taastunud Soome ja Venemaa majandused. Aga see pole kõik. Praegu on maailmamajanduses erandlik olukord, sest ühelgi olulisel majanduspiirkonnal ei lähe kehvasti ning erinevate piirkondade ettevõtjad on lähituleviku osas optimistlikud.

Majanduskasvu kiirenemine tähendab eksportivatele Eesti ettevõtetele tootmismahu kasvu ning toodete ja teenuste eest on võimalik küsida kõrgemat hinda. Eesti majanduskasv on taas muutunud ekspordi- ja investeeringutepõhiseks. Konverentsil esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on ettevõtetel seetõttu lihtsam tulu teenida kui veel mõni aasta tagasi.

Riskikohad on tööjõu ülemaksmine ja ehitushindade liiga kiire kasv. Palgatõus on küll jätkuvalt kiire, samas on ka ettevõtete kasumid hakanud taas suurenema, reaalpalga kasv aga aeglustub hinnatõusu kiirenemise tõttu. Need tegurid aitavad palgaturu ülekuumenemist vältida.

Ardo Hansson juhtis tähelepanu sellele, et kui töötajate ülesostmise tulemusena liigub tööjõud kõrgema lisandväärtusega ettevõtetesse, siis on see väga hea. Oht seisneb aga selles, et kasumite kasv ja töökohtade nappus pimestavad ettevõtjaid. Töötajate ülesostmisele ei järgne loodetud lisandväärtuse kasvu ning kõrged tööjõukulud hakkavad tulevikus hoopis tööturul aktiivselt töötajaid ülesostvate ettevõtete arenguvõimalusi pidurdama.

Lähiajal on üks suur väljakutse, kuidas tekitada meeskondades olukord, et tipptegijad annaksid püsivalt endast maksimumi. LHV Panga asutaja ja omanik Rain Lõhmus tõmbas paralleeli spordimeeskondadega, kus on eesmärk luua selline keskkond, et meeskonna tipud panustaksid iga päev maksimaalselt. Need päevad, kui meeskonna tipptegijad ei suuda anda maksimumi, on ettevõttele väga kulukad. 

Eesti majanduse heale tervisele viitab see, et kasv on laiapõhjaline ning sektorite lõikes võib ainult ehituses näha märke ülekuumenemisest. Ardo Hansson võrdles praegust olukorda paadiga, milles istub kolm reisijat. Need on riiklikud investeeringud, euroliidu abiraha ja erasektor. Keskpanga presidendi hinnangul oleme praegu olukorras, kus need kõik kolm on paadis püsti tõusmas ning soovivad koos istuda teise paadi serva. Nii võidakse paat ümber keerata. 

Selle kujundiga soovitas keskpanga president valitsusliidu poliitikutel võtta hoogu maha riiklike investeeringute tegemisel, sest need lükkavad üles ehitushinnad ning seetõttu võib mõni eksportöör uue tootmishoone ehitamise plaanist loobuda. Saame küll jupi raudteed Haapsalu suunas (mille hooldamine on maksumaksjale täiendav kulu), kuid samas jääb valmimata tehas, mis võiks aidata riigieelarvesse hoopis täiendavat maksutulu tuua. 

Kiire majanduskasvu ajal on lihtne äri ajada, sest tehtud vead ei hakka kohe silma. Terad eraldatakse sõkaldest keerulisematel aegadel, kui kasv pidurdub. Selleks, et ettevõte oleks terade hulgas, tuleb pidevalt, ka headel aegadel, otsida uusi innovaatilisi lahendusi. Innovatsioon ja näited uutest tulusatest lahendustest iseloomustasidki tänavuse Äriplaani konverentsi ettekandeid.

Kusjuures innovatsioon ei pea olema midagi keerulist. Näiteks pakiautomaate tootva Cleveroni omanik Arno Kütt rõhutas enda ettevõtte eduloo näitel, et kõige tähtsam on pakkuda inimestele aega. Iga ettevõtja peaks mõtlema, kuidas tema klient saab aega juurde. Ta tõi näiteks liftid, kuhu liftitootja on pannud nupu, millele vajutades uksed sulguvad tavapärasest kiiremini. Võit on 2 sekundit, aga kui see kõigi liftikasutajate peale kokku liita, saame märkimisväärse ajalise võidu erinevate korruste vahel liikudes.

Minu jaoks oligi seekordse majanduskonverentsi kõige olulisem märksõna aeg ja selle kasutamine. Edu saadab neid ettevõtteid, mis suudavad klientidele ja töötajatele kinkida aega ehk leiavad organisatsioonis üles need nupud, mis aitavad senisest kiiremini edasi liikuda. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.