Graafik: 2018. aasta riigieelarve tulud ja kulud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Valitsus kiitis kolmapäeval heaks 2018. aasta riigieelarve, mille tuludeks prognoositakse 10,33 miljardit eurot ning kuludeks 10,58 miljardit eurot. Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad eelarvetulud 10,6 protsenti ehk 928 miljonit eurot, kulud aga 9,5 protsenti.

Riigi tuludest suurema osa ehk üle 70 protsendi annavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Sotsiaalmaksust tuleb eelarvesse 2,945 miljardit eurot ja käibemaksust 2,335 miljardit eurot.

Maksukoormus püsib 2016. aasta tasemel ehk 34,4 protsenti SKPst.

Kuhu raha kulub?

Tegevusalade lõikes on konkurentsitult suurim kulu sotsiaalne kaitse, milleks on ette nähtud 3,145 miljardit eurot. Need kulud kasvavad seoses sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalabitoetuste suurenemisega.

Tuleval aastal maksab riik erinevaid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta keskmiselt 2300 eurot. Sel aastal on see summa 2200 eurot.

Järgnevad majanduskulud, milleks on ette nähtud 1,829 miljardit eurot ehk 31,5 protsenti tänavusest enam. Kasv tuleneb peamiselt ühistranspordi toetusest maantee- ja õhutranspordi korraldamiseks.

Üldiste valitsussektori teenuste jaoks kulub 1,658 miljardit eurot ja see on ühtlasi ainus valdkond, mille maht võrreldes tänavusega kahaneb. Selles valdkonnas kajastuvad põhiseaduslike institutsioonide ja riigikantselei kulud ning näiteks ka ühinemistoetused kohalikele omavalitsusüksustele, piirkondlikud kinnisvarainvesteeringute toetused ja muu selline.

Valitsussektori teenuste maht väheneb tuleval aastal peamiselt seepärast, et 2018. aastal pole ELi Nõukogu eesistumiseks raha tarvis.

Küll aga kasvavad tervishoiukulud, mille kogumaht on 1,386 miljardit eurot ehk 13,1 protsenti eelarvest. Hariduskuludeks on plaanitud 995 miljonit eurot ja kulude kasvu põhjuseks on õpetajate palga kasv, koolivõrgu programmi kasv ning kohalike omavalitsuste hariduskulude toetusfondi kasv.

Riigikaitsele on planeeritud 2,5 protsenti SKPst ehk 593 miljonit eurot. Kasvavad ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise kulud, seda peamiselt sisejulgeoleku töötajate palgafondi kasvu tõttu.

Üks väiksema mahuga valdkondi on vaba aeg, kultuur ja religioon. 271 miljonit eurot ehk 1,1 protsenti SKPst on siiski enam kui tänavu, sest kasvanud on tegevuskuludeks antud toetused teatritele, muuseumidele, kontsertorganisatsioonidele ja teistele asutustele.

Valitsussektori tööjõukulud on ELi keskmisest suuremad

Kui Euroopa Liidus moodustavad valitsussektori keskmised tööjõukulud 2016. aastal 10,1 protsenti SKPst, siis Eestis oli see protsent kõrgem - 11,8 protsenti.

Viimastel aastatel on need kulud olnud tõusutrendis, naaberriikides Lätis ja Leedus jäävad need aga alla ELi keskmise.

2016. aastal töötas valitsussektoris keskmiselt 116 757 töötajat. Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused, kus töötas 61 880 inimest. Keskvalitsuse tasandil oli töötajaid 54 029.

2016. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 2015. aastaga võrreldes 1545 võrra ehk 1,3 protsenti. Samas kasvasid tööjõukulud sektoris võrreldes 2015. aastaga 5,5 protsenti.

Investeeringumaht jääb tänavusega umbes samaks

Investeeringuteks on plaanitud 275 miljonit eurot, mis jääb samasse suurusjärku tänavuse investeeringute mahuga, milleks oli 271,3 miljonit eurot.

Küll on aga hüppeliselt kasvanud investeeringutoetuste summa - tänavuse 269,4 miljoni euro juurest 561,6 miljoni euroni. Need on toetused, mis suunatakse riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele, valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele ja sihtasutustele ning muudele residentidele.

Ligi pool investeeringute rahastamisest tuleb välisvahenditest. Enim investeeringuid läheb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, järgnevad kaitseministeerium ja maaeluministeerium.

Riigieelarve eelnõu täisversiooni ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: