Maksukoormuseks kujuneb 2018. aastal 34,4 protsenti, mis on samal tasemel kui 2016. aastal.

Maksukoormust vähendab järgmisel aastal eelkõige uue maksuvaba tulu süsteemi kehtestamine ehk tööjõumaksude alandamine. Samas suurendavad maksukoormust kütuse-, alkoholi-, tubaka- ja maagaasiaktsiisi tõstmine ehk tarbimismaksude suurendamine.

Alates uuest aastast hakkab kehtima uus üldine maksuvaba tulu 500 eurot kuus, mis hakkab vähenema alates 1200-eurosest tulust ja jõuab nulli 2100 euro suuruse tulu juures.

Väheneb eluasemelaenu intresside maha arvatav ülempiir - varem oli see 1200, nüüd aga 300 eurot.

Enam ei käsitleta tervisekulusid erisoodustusena - kvartalis saab töötaja kohta kasutada sada eurot. Kaob ka hoiuseintressi maksuvabastus.

Lisaks kaob madalapalgaliste tagasimakse ja loobutakse üldise maksuvaba tulu tõstmisest. Kaotatakse pensionide täiendav maksuvaba tulu ning piiratakse ühiselt deklareeritavat tulu.

Alates selle aasta 1. jaanuarist kehtestati täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest kuni 2160 eurot aastas, kui ühel abikaasadest on tulu alla selle. Ühise tulu lagi on 50 400 eurot.

Tööjõu maksukiil - erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel - oli 2016. aastal üksiku lasteta 50 protsenti keskmisest palgast teeniva inimese puhul 36,8 protsenti ehk Euroopa Liidu keskmisest (32,6 protsenti) kõrgem.

Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ehk mõjutada halvasti tööturu- ja seega majandusarengut.

Abielus kahe lapsega paari puhul, kus üks vanem teenib sada protsenti keskmisest palgast, oli maksukiil eelmisel aastal 28,5 protsenti ehk ELi keskmisest madalam.

Riigieelarve eelnõu täisversiooni ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.