Eriprokurör Jakob Buch-Jepsen ütles teisipäeval Kopenhaageni linnakohtus toimunud istungil, et Walli rinnast ja kõhust leiti mitmeid noahaavu. Tema alakõhus oli selliseid haavu 14, vahendas The Local.

Vigastused sai Wall umbes oma surma ajal või veidi pärast seda. Naise käed, jalad ja pea olid kehast eemaldatud saagimise teel.

Prokuröri sõnul on uurimine viinud ka kõvaketta leidmiseni, mis ilmselt kuulub Madsenile. Sellele on salvestatud videod, kus on näha naiste hukkamist põletamise ja poomise teel ning prokuratuuri hinnangul ei ole videod ilmselt lavastuslikud, vaid kujutavad tegelikult toimunut.

Madsen väitis kohtus, et kõnealusele kõvakettale pääses ligi ka teisi isikuid. Tema kaitsja Betina Hald Engmarki sõnul ei ole põhjust tema klienti kahtlustada ja ta tuleks vabaks lasta.

Engmark rääkis, et Walli seljalt leitud sinikas kinnitab Madseni väidet, et ajakirjanik suri õnnetuse tagajärjel. Madseni versiooni kohaselt suri Wall, kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Ühtlasi on leiutaja väitnud, et Walli laip oli terve, kui ta selle merre jättis. 

Eriprokuröri sõnul ei ole Walli surma täpset põhjust veel teada, kuid kohus pikendas Madseni eeluurimisvanglas viibimist 31. oktoobrini.

Wall läks 10. augusti õhtul allveelaevale Madsenist lugu kirjutama. Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.

Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus.

Madsen, kes päästeti, väitis esialgu, et jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele Refshaleøeni saarele juba 10. augusti õhtul, kuid kui selgus, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas, muutis ta oma selgitusi. 

21. augustil leiti merest pea ja jäsemeteta surnukeha ning kaks päeva hiljem teatas politsei, et see kuulub Wallile.