Taani politsei leidis merest sae, mis võib olla seotud Kim Walli juhtumiga
Taani politsei sukeldujad leidsid merest sae, mille puhul on alust kahtlustada, et see on seotud rootslannast ajakirjaniku Kim Walli surmaga.
Saag leiti kohast, kus Walli kadumise ajal liikus taanlasest leiutaja Peter Madseni allveelaev UC3 Nautilus, vahendas The Local.
Hetkel otsivad politsei eksperdid lõplikku kinnitust, et saag on tõepoolest Walli surmaga seotud. Ehk tuleb selgeks teha, kas saagi on kasutatud Walli surnukeha tükeldamiseks.
Kopenhaageni politsei kinnitas pressikonverentsil, et saag leiti kolmapäeval ja kohast, mis asub lähedal marsruudile, mida mööda liikus 11. augustil Madseni allveelaev.
Nädala alguses teatas Madsen oma advokaadi vahendusel, et ei soovi enam politseinike küsimustele vastata.
Sündmused said alguse 10. augustil
Wall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.
Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.
Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.
Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.
Taani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.
Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil, ülejäänud kehaosad aga alles möödunud nädalavahetusel. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.
Leiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.
Madsen on mõrva eitanud ja väitnud, et Wall suri, kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Samas leidsid sukeldujad nädalavahetusel ka üles Walli pea ja kaks jalga ning peal polnud vigastusi, mis oleksid kinnitanud Madseni seniseid selgitusi.
Märkimisväärne on ka see, et Madsen on juba politseile valetamisega vahele jäänud.
Naist oli pussitatud, väidetavalt Madseni kõvakettalt leiti videod naiste hukkamistest
Walli surma põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid uurimise käigus tuli ilmsiks, et naist pussitati mitu korda ning ühtlasi leidis politsei mõrvas kahtlustatavale Taani leiutajale Peter Madsenile arvatavalt kuuluvalt kõvakettalt videod, mis kujutavad naiste hukkamist.
Eriprokurör Jakob Buch-Jepsen ütles teisipäeval Kopenhaageni linnakohtus toimunud istungil, et Walli rinnast ja kõhust leiti mitmeid noahaavu. Tema alakõhus oli selliseid haavu 14.
Vigastused sai Wall umbes oma surma ajal või veidi pärast seda. Naise käed, jalad ja pea olid kehast eemaldatud saagimise teel.
Prokuröri sõnul on uurimine viinud ka kõvaketta leidmiseni, mis ilmselt kuulub Madsenile. Sellele on salvestatud videod, kus on näha naiste hukkamist põletamise ja poomise teel ning prokuratuuri hinnangul ei ole videod ilmselt lavastuslikud, vaid kujutavad tegelikult toimunut.
Madsen väitis kohtus, et kõnealusele kõvakettale pääses ligi ka teisi isikuid.
46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.
Uppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.
UC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud.
Toimetaja: Laur Viirand