Erakoolide "karbikulude" hüvitamise eelnõu jõuab riigikogu suurde saali
Riigikogu kultuurikomisjon saatis erakoolidele lisarahastust ettenägeva seaduse arutelu edasi riigikogusse 18. oktoobriks esimesele lugemisele.
Riigilt täies mahus tegevustoetuse saamiseks peab eraüldhariduskool täitma teatud nõuded. Koolid, kus nõudeid ei täideta, jäävad riigipoolsest toetusest ilma. Näiteks peab sel koolil olema tähtajatu tegevusluba, praegu umbes pooltel seda ei ole.
Teine nõue puudutab õppemaksu suurust, mida õpilaselt võtta tohib. Koolile toetuse saamiseks peab õppemaks peab olema väiksem kui seadusega ette antud protsent miinimumpalgast ja sellele saab üle minna aasta-aastalt.
"Täna on ettepanek nii, et 2018. aastal oleks see 35 protsenti, 2019. aastal 30 ja alates 2020. aastast kas 25 või 30 protsenti," rääkis haridusminister Mailis Reps.
Nii kõrge võib õppemaks ülemineku lõpuks olla vaid juhul, kui neljandik õpilastest on poolest õppemaksust vabastatud ja kümme protsenti õpilastest on õppemaksust täiesti vabastatud.
Isamaa ja Res Publica Liit peab sellist korraldust liiga keerukaks ja sooviks, et õppemaksu mudel oleks selgem. Endine haridusminister, Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi ütles, et eelnõuga tunnistatakse riski hariduslikuks kihistumiseks ja jäetakse see alles.
Ligi sõnul räägitakse küll laste võrdsest kohtlemisest, kuid tegelikult koheldsakse neid ebavõrdselt. Ligi lisas, et selle eelnõuga luuakse ebavõrdsust ning paremad tingimused on neil lastel, kelle vanemad jaksavad maksta.
Tema hinnangul kahandab see ühiskonna sidususe ühe tugevaima mootori - Eesti ühtluskooli väärtust.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Aktuaalne kaamera"