Ministri sõnul on noorte lahkumine Ida-Virumaalt suur probleem ning 300-eurose igakuise stipendiumi sisse seadmine on vaid üks meede paljude seast, millega valitsus praegu Ida-Viru tegevuskavas tegeleb.

"Aga jah, kui me panustame sellele, et Ida-Virumaale tekiks uusi töökohti, siis on vaja seal ka töökäsi. Me peame panustama sellesse, et noored jääksid Ida-Virumaale või tuleksid sinna teistest piirkondadest," selgitas Aab.

300-eurone kuustipendium oleks mõeldud tööd alustavale noorele kolmeks aastaks, mitte kümneks, nagu ajakirjandusest on ekslikult läbi käinud. Seda saaksid nii era- kui ka riigisektorisse tööle asujad. Ministri sõnul on plaan hakata stipendiumi maksma järgmise aasta teisest poolest ehk neile noortele, kes lõpetavad kevadel kutse- või kõrgkooli ning jäävad või asuvad tööle Ida-Virumaale.

"Ehk see meede rakenduks nii Ida-Virumaal täna elavatele kui ka mujal elavatele, kuid sinna tööle minna plaanivatele koolilõpetajatele."

Aab rõhutas, et hetkel on tegu vaid tema ettepanekuga, mida valitsuskabinet on küll korra arutanud, kuid järgnevalt tuleb kokku ministrite töörühm ning uuesti arutab kabinet teemat ilmselt kuu aja pärast.

Ministri sõnul tahab valitsus lähema kolme aasta jooksul teha Ida-Virumaale investeeringuid 200 miljoni euro ulatuses, seda nii omavalitsuste kui ka ministeeriumide kaudu. Näiteks hakataks maksma investeeringute toetust ettevõtjatele, kes loovad Ida-Virumaale töökohti.

Riik hakkab laene tagama

Vastates küsimusele, kas Ida-Virumaa kõrval ei vajaks samasugust toetust ka teised Eesti kaugemad paigad, kust samuti noored lahkuvad, näiteks Kagu-Eesti, vastas Aab, et ka seal on mitmeid meetmeid plaanis.

"Tahame neis piirkondades tulla omavalitsustele appi elupindade loomisel, sest tihti on noorte lahkumise põhjus see, et neil pole normaalset elupinda."

Lisaks pidavat ettevõtlusminister tulema lähiajal välja täiendava meetmete paketiga, mille hulka kuulub ka laenude tagamise meede.

"Kuna maal maksab kinnisvara vähe, siis on keeruline saada pankadelt laenu tootmishoonete või seadmete sisustuseks. Piltlikult, võin poole miljoni eest ehitada tootmishoone, aga kinnisvara hindaja hindab selle kahesajale tuhandele," sõnas Aab.

Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter ütles ERR-i raadiouudistele, et suhtub valitsuse plaanidesse Ida-Virumaal positiivselt, kuid loodab, et sama suhtumist väljendab valitsus ka Kagu-Eestisse.

"Meil on Eestis kaks valitsuse poolt algatatud tegevuskava - üks on Ida-Viru tegevuskava ja teine Kagu-Eesti tegevuskava. Ja kui need kaks tegevuskava saaksid nüüd reaalse väljundi, mingi rahalise katte, siis mina ainult kiidan sellele takka."

Vahteri hinnangul on nii Ida-Virumaa kui ka Kagu-Eesti täna võrreldes teiste Eesti piirkondadega ebavõrdses olukorras ning see on nii julgeoleku- kui ka sotsiaalmajanduslik risk.

 "Ja seetõttu on väga õige luua regionaalseid erisusi. Ei saa teha nii, et kogu Eestile luuakse üks sarnane meede, mis lahendab kõik probleemid. Kui Ida-Virumaaga on alustatud, siis loodan, et ka Kagu-Eesti tuleb meelde valitsusele," märkis Vahter.