Üha enam digiteeruv meditsiin on küberründele väga haavatav ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti e-teenuste üks suurimaid murelapsi on üha enam digiteeruv meditsiinisektor, mis pole valmis ulatuslikuks küberründeks, leiab endine Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja küberturbe alal Toomas Vaks.

Sel sügisel Swedbanki küberriskide juhi ametisse asunud Vaks rääkis Eesti Päevalehele, et põhiline murekoht on viimase kahe-kolme aasta jooksul olnud meditsiinisektor, kus on aina rohkem digiteerumist.

"Kujutage ette, et inimesed tuuakse tõsiste tervisehädadega mõnda EMO-sse. Ta pannakse jälgimise alla, ühendatakse aparaatidega. /.../ Aga kui kogu süsteem, mis haiglas haigeid jälgib, ründe tõttu kokku variseb, siis ei ole neil küllalt palju vastava kvalifikatsiooniga õdesid, keda nende haigete kõrvale panna," rääkis Viks.

"Küüniliselt võiks öelda, et inimene sureb haigusesse, aga tegelikult juhtub see näiteks seetõttu, et mingib tarkvarauuendus on jäänud õigel ajal tegemata."

Vaksi sõnul on meditsiini kõrval uueks ja suureks murekohaks tõusmas asjade internet, kus omavahel suhtlevad asjad on täiesti turvamata ja halbadel inimestel on võimalik nendega manipuleerida. Aastaks 2020 on asjade internetti ühendatud 20 miljardit seadet, mistõttu on Vaksi sõnul riikide suur väljakutse leida mingigi võimalus enda kodanikke selles keskkonnas kaitsta.

Toimetaja: Urmet Kook



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: