KredExi käendatud ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatistel tuleb seadusega kehtestatud mahupiir peagi ette: kui siiani võis Kredex käendada kuni 160 miljoni euro ulatuses ettevõtluslaene ning 96 miljoni euro ulatuses elamumajanduslaene, siis pärast riigikogus vastuvõtmist peaks laenutagatiste maht tõusma vastavalt 220 miljoni euroni ettevõtluslaenude ja 170 miljoni euroni elamumajanduslaenude puhul.

Praeguseks on ettevõtluslaene tagatud juba mahus 141 miljonit eurot ja elamumajanduslaene mahus 74 miljonit eurot.

KredExi käendus aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja eluasemeid soetada, renoveerida või energiatõhusaks muuta piirkondades, kus pankadelt laenusaamine on ilma riigi tagatiseta keeruline.

„Nõudluse kasvu ja möödunud aastal lisandunud suuremate mahtude tõttu jäävad nii ettevõtlus- kui ka elamumajanduslaenude tagamiseks lubatud piirmäärad peagi väikeseks. Selleks, et KredEx saaks jätkuvalt inimestele olulisi laene tagada, on kavas piirmääri tõsta,“ ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) nimetas KredExi laenutagatiste mahupiiri tõstmist osana paketist Kagu-Eesti piirkonna toetamiseks, et noored sealt ei lahkuks, nii nagu Ida-Virumaal tööle asuvatele noortele plaanitakse kehtestada igakuine 300-eurone stipendium.

"Tahame neis piirkondades tulla omavalitsustele appi elupindade loomisel, sest tihti on noorte lahkumise põhjus see, et neil pole normaalset elupinda," ütles minister paar nädalat tagasi ERR-ile, nimetades laenude tagamise meedet ühe lahendusena Kagu-Eesti piirkonna murele.

"Kuna maal maksab kinnisvara vähe, siis on keeruline saada pankadelt laenu tootmishoonete või seadmete sisustuseks. Piltlikult, võin poole miljoni eest ehitada tootmishoone, aga kinnisvara hindaja hindab selle kahesajale tuhandele," lisas Aab.

Sesteri sõnul KredExi meetmel mingit spetsiifilist geograafilist suunitlust aga ei ole.

"Territoriaalset suunda sel meetmel otseselt ei ole. Oluline on, et see töötaks seal, kus on võimalikud turutõrked ehk kus väike- ja keskmistel ettevõtetel on raskendatud ligipääs laenukapitalile. Samuti, kus elamumajanduse suunitlus on sihtgruppidele, kel on samuti raskusi eluasemelaenu hankkimisega või kus on tegemist kõrgema tururiskiga," selgitas Sester ERR-ile.

Turutõrke probleemi esineb Sesteri sõnul aga üle Eesti, mistõttu ei tulnud ka komisjonis ühegi konkreetse piirkonna olukorra leevendamine selle meetme abil eraldi jutuks.

Komisjon otsustas saata eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 8. novembril ning eelduste kohaselt võetakse seadus vastu veel tänavu, misjärel hakkaksid uued piirmäärad kohe kehtima.