Sihtasutuse KredEx eluaseme soetamise või parendamise toetuse saajaid koheldakse erinevalt, lähtudes sellest, kas eraisikud saavad toetust otse või korteriühistu kaudu.

"Kui näiteks lasterikka pere kodutoetust saab inimene otse, on toetus maksustatav, see arvatakse sissetuleku hulka ja halvemal juhul jääb inimene maksuvabast tulust ilma. Kui inimene saab toetuse korteriühistu kaudu, toetust ei
maksustata," kirjeldas Madise.

KredExi toetus võib tulumaksukohustust märkimisväärselt suurendada. Inimesele
elamistingimuste parandamiseks makstud toetus võib suurendada tema aastasissetulekut sel määral, et ta jääb maksuvabast tulust ilma ning peab kogu oma sissetulekult maksma 20 protsenti tulumaksu.

Näiteks kui 14 000 euro suuruse aastapalgaga inimene saab väikeelamu rekonstrueerimise toetust 15 000 eurot, on tema maksustatav sissetulek 29 000 eurot. Kuna toetus on maksustatav ja ta kaotab ka õiguse maksuvabale tulule, tuleb tal maksta tulumaksu 5800 eurot aastas. See tähendab, et ta peab maksma tulumaksu 4200 eurot rohkem kui siis, kui ta ei oleks saanud KredExi toetust, lähtub õiguskantsleri büroo arvutustest.

Korteriühistutele väljamakstavaid toetusi ei maksustata, sest juriidilise isiku tulu ei maksustata selle saamisel. Seega, kui korteriomanik saab elamistingimuste parandamiseks toetust korteriühistu kaudu, see toetus tema maksuvaba tulu arvestust ei muuda.

Struktuuritoetuse maksuvabastuse kehtestamist põhjendas riigikogu sellega, et maksustamine vähendab inimeste võimekust projekti ellu viia ja huvi toetust taotleda. "Sama põhjendus peab tegelikult paika ka KredExi jagatavate toetuste kohta, ometigi neid maksustatakse /../ Seega ei pruugi KredExi toetuse maksustamine vastata eelkirjeldatud eesmärgile inimeste
toimetulekut mitte kahjustada," märkis Madise.