Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Rohetehnoloogiad aitaks suure sadevee hulgaga toime tulla

Foto: Postimees/Scanpix

Kliimamuutusted tähendavad erandlike ilmastikunähtuste sagenemist, mille üheks näiteks on tugevad vihmahood. Linnade kanalisatsioonisüsteemidel on aga keeruline suurte sadeveehulkadega toime tulla ja tulemuseks on üleujutused. On terve hulk rohetehnoloogiaid, mis aitavad sadeveel loomulikult ringlusesse tagasi jõuda, kuid teadmised nende kasutamisest on vähesed.

Pildid üleujutustest Tallinnas on muutunud pea iga-aastaseks nähtuseks. Üleujutuste tõttu kannatavad nii inimeste vara kui ka teetaristu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sadeveekollektorite suuremaks ehitamine oleks üks võimalus probleemi ennetamiseks, samas pole see odav ega paku silmailu.

Rohetaristu lõimimine tehnilise taristuga on olulise tähtsusega ja selles vallas on maailmas mitmeid häid näiteid, kas või Seattle'i avalik raamatukogu, mida katab murukatus.

Eestis on rohetehnoloogiate kasutamine pigem juhuslik ja tihti on sellised objektid keskkonnaga seotud, näiteks keskkonnahariduskeskused.

"Kohalikud omavalitsused peaksid ka ehitusmäärustes ja planeeringutes uusarendustes nõudma arendajatelt sademevee kohapealset käitlemist ehk luua võimalused sademevee imbumiseks maapinda või sademevee kogumiseks ja korduskasutamiseks, et mitte juhtida sademevett linna kanalisatsiooni," selgitas Stockhomi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Piret Kuldna.

Tallinna peaaarhitekti Endrik Männi sõnul on ehitusprojektides haljastusprotsendi nõue, mis sõltub sellest, kuhu ja mida ehitatakse. Näiteks Porto Francol ja mõnel Nõmme uusarendusel on erinev haljastusprotsent.

"Haljastusprotsendi üks esimesi põhjusi ongi see, et kruntidel oleks piisavalt palju vett läbilaskvat pinda, et ta oleks võimeline sadevee koormuse, mis katustelt või katendatud pindadelt tuleb, iseseisvalt vastu võtma," ütles Mänd.

Lisaks haljastusnõude täitmisele peaks senisest rohkem kasutama asfaldi asemel vett läbilaskvaid teekatteid ning rajama vee ärajuhtimiseks kraave ja kaldavööndeid.

"Ökosüsteemide teenustel ehk looduspõhistel lahendustel ei ole sellist majanduslikku hinda juures nagu teistel toodetel või teenustel ja seepärast on need jäänud otsusetegijatel kahe silma vahele või ei ole tahetud arvestada - on võrreldud ühe või teise tehnilise lahenduse maksumust ja ei ole vaadatud ökosüsteemi teenust, mida linnaelanikud kasutavad ju tasuta," rääkis Kuldna.

Teisipäeval algab Tallinnas suur üleeuroopaline konverents, kus räägitakse looduspõhistest lahendustest linnakeskkondades.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: