Rohetehnoloogiad aitaks suure sadevee hulgaga toime tulla ({{commentsTotal}})

Kliimamuutusted tähendavad erandlike ilmastikunähtuste sagenemist, mille üheks näiteks on tugevad vihmahood. Linnade kanalisatsioonisüsteemidel on aga keeruline suurte sadeveehulkadega toime tulla ja tulemuseks on üleujutused. On terve hulk rohetehnoloogiaid, mis aitavad sadeveel loomulikult ringlusesse tagasi jõuda, kuid teadmised nende kasutamisest on vähesed.

Pildid üleujutustest Tallinnas on muutunud pea iga-aastaseks nähtuseks. Üleujutuste tõttu kannatavad nii inimeste vara kui ka teetaristu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sadeveekollektorite suuremaks ehitamine oleks üks võimalus probleemi ennetamiseks, samas pole see odav ega paku silmailu.

Rohetaristu lõimimine tehnilise taristuga on olulise tähtsusega ja selles vallas on maailmas mitmeid häid näiteid, kas või Seattle'i avalik raamatukogu, mida katab murukatus.

Eestis on rohetehnoloogiate kasutamine pigem juhuslik ja tihti on sellised objektid keskkonnaga seotud, näiteks keskkonnahariduskeskused.

"Kohalikud omavalitsused peaksid ka ehitusmäärustes ja planeeringutes uusarendustes nõudma arendajatelt sademevee kohapealset käitlemist ehk luua võimalused sademevee imbumiseks maapinda või sademevee kogumiseks ja korduskasutamiseks, et mitte juhtida sademevett linna kanalisatsiooni," selgitas Stockhomi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Piret Kuldna.

Tallinna peaaarhitekti Endrik Männi sõnul on ehitusprojektides haljastusprotsendi nõue, mis sõltub sellest, kuhu ja mida ehitatakse. Näiteks Porto Francol ja mõnel Nõmme uusarendusel on erinev haljastusprotsent.

"Haljastusprotsendi üks esimesi põhjusi ongi see, et kruntidel oleks piisavalt palju vett läbilaskvat pinda, et ta oleks võimeline sadevee koormuse, mis katustelt või katendatud pindadelt tuleb, iseseisvalt vastu võtma," ütles Mänd.

Lisaks haljastusnõude täitmisele peaks senisest rohkem kasutama asfaldi asemel vett läbilaskvaid teekatteid ning rajama vee ärajuhtimiseks kraave ja kaldavööndeid.

"Ökosüsteemide teenustel ehk looduspõhistel lahendustel ei ole sellist majanduslikku hinda juures nagu teistel toodetel või teenustel ja seepärast on need jäänud otsusetegijatel kahe silma vahele või ei ole tahetud arvestada - on võrreldud ühe või teise tehnilise lahenduse maksumust ja ei ole vaadatud ökosüsteemi teenust, mida linnaelanikud kasutavad ju tasuta," rääkis Kuldna.

Teisipäeval algab Tallinnas suur üleeuroopaline konverents, kus räägitakse looduspõhistest lahendustest linnakeskkondades.

Toimetaja: Merili Nael



EV100 avaaktus

Peaminister kuulutas Eesti sünnipäevanädala avatuks

Peaminister Jüri Ratas kuulutas esmaspäeval Tallinna südalinnas aktusel avatuks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva nädala, kutsudes kõiki eestimaalasi töötama ühiste eesmärkide nimel, mõtlema enam oma kaasmaalastele, solidaarsusele ja empaatiale ning ka sellele, mida on võimalik ilusama ja õiglasema homse jaoks ära teha.

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: