Koduloomade väärkohtlemise või hooletusse jätmise juhtumid leiavad ajakirjanduses teravat vastukaja ning toovad süüdlastele tihti kaasa ka kohtuliku vastutuse. Meil on põlu alla pandud loomade kasutamine tsirkuses ning tõsiselt arutletakse karusloomakasvatuse jätkumise lubatavuse üle.

Seda jahmatavam on viimastel aastatel igal sügisel korduv olukord: kusagil sotsiaalmeedias või Lääne ajakirjanduses ilmuvad pildid linnulaipade hunnikutest ning kohtlaselt õnneliku ilmega püssimehest selle taustal. Lähemal uurimisel selgub, et tegu on näiteks itaallasest jahimehega, kes on arutult linde nottimas käinud mitte kusagil kolmandas maailmas, kus seadused ei kehti ning loomade ja lindudega võib igaüks teha, mis tahab, vaid siinsamas Eestis. Sest meie seadused lubavad niisugust tapatööd.

Näiteks kihnlased peavad sügiseti taluma välismaalaste paugutamist saarel ja korjama hiljem rannast padrunihülsside hunnikuid. Teateid tuleb ka keelatud elektrooniliste peibutusvahendite või isegi elusate peibutuslindude kasutamisest.

„Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu,“ nendib Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.“  

Niisiis selgub, et tegu ei ole mingi paratamatu asjaoluga või Euroopa Liidu õigusest tuleneva jahimeeste vaba liikumise printsiibiga, vaid Eesti oma seaduseauguga, mida kasutavad tulusalt ära mõned Eesti maaomanikud. Järelikult on meie võimuses seda olukorda ka muuta.

Eesti Ornitoloogiaühing ongi esitanud ettepaneku kustutada jahilinnud väikeulukite nimekirjast ning luua neile eraldi ulukikategooria. Kuna maaomanikel on praeguse jahiseaduse alusel õigus omal maal piiramatul arvul väikeulukeid küttida, päästaks see linnud kontrollimatutest tapatalgutest.

Teiseks soovitavad ornitoloogid määrata kindlaks rändveelindude küttimisse mahud Eesti territooriumil ja tagada sellest kinnipidamise jälgimine, samuti fikseerida ka iga jahiloaga küttimisele kuuluvate lindude arv. Praegu on see piiramatu ning see meelitabki Eestisse jahituriste, kelle eesmärgiks on kõmmutada võimalikult palju linde. Lisaks tuleks ornitoloogiaühingu meelest kindlaks määrata ka ühe jahipidaja poolt ühes jahipäevas lastavate lindude maksimaalne arv.

Linnukaitsjate üleskutsele on võimalik toetusallkirju anda aadressil rahvaalgatus.ee. Selle koostajad rõhutavad, et Eesti jahimeeste valdavale enamusele neil etteheiteid pole. Eesti jahimeeste käitumiskoodeks ehk jahipidamise hea tava manitseb küttima säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust.

„Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa,“ on öeldud selles dokumendis. Lindude hunnikute kaupa tapmine välismaalaste poolt on selle koodeksi jäme rikkumine, paraku ei saa jahiseltsid praegu tapatalgute vastu midagi ette võtta, sest seadus on linnunottimise võimalust müüvate maaomanike poolel.  

See seadus tuleb ära muuta. Oleme ju ka ise veelinnurahvas, kui meenutada Lennart Meri filmist tuntuks saanud kujundit. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.