"Julgeolekukaalutlustel pole Ukraina abipaketi raames välja valitud ettevõtete nimed avalik info," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur ERR-ile.

Ta selgitas, et Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamise meetme puhul kuulutab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) välja konkursi ning osaleda võivad kõik Eestis registreeritud äriühingud, mis vastavad konkursi tingimustele.

Seejärel toimub RKIK poolne nõuetele vastavuse kontroll ekspertkomisjoni poolt, kuhu kuuluvad esindajad kaitseväest, kaitseministeeriumist, siseministeeriumist, välisministeeriumist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

"Tingimustele vastavate ettevõtete toodete ja teenuste kataloog edastatakse Ukrainale, mis teeb valiku vastavalt oma kriitilistele vajadustele. Ukraina välja valitud ettevõtetega sõlmib RKIK lepingud ja abi tarnitakse Ukrainale," kirjeldas Edur.

Edur rääkis, et 2025. ja 2026. aastal on meetme raames kokku soetatud Ukrainale 200 miljoni euro ulatuses Eesti kaitsetööstuse toodangut.

Eduri sõnul on vastavalt valitsuse otsusele seatud eesmärk toetada Ukrainat vähemalt 0,25 protsenti SKT-st aastas, ent möödunud aastal ulatus toetus lausa 0,35 protsendini SKT-st. "Seejuures on oluline märkida, et see raha jaotub mitme erineva Ukraina toetamise suuna vahel," rõhutas Edur.

Edur ütles, et 2025. ja 2026. aastal jaotus Ukrainale antav sõjaline abi järgmiselt: "90 protsenti meede Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks Ukrainale; viis protsenti Eesti-Luksemburgi juhitavale IT koalitsioonile (seejuures otsitakse võimalusi rahastuse kasutamiseks Eesti ettevõtjate kaudu) ja viis protsenti Ukraina kaitseväelaste sõjalise väljaõppe rahastamiseks," loetles Edur.

"Kaitsetööstuse meetme puhul on üheks tingimuseks, et konkursile esitatud toodete ja teenuste tootmisprotsessist moodustab Eestis tootmise osakaal vähemalt 40 protsenti," ütles ta.

Eduri sõnul on Ukrainale soetatud tooteid ja teenuseid mehitamata süsteemide, meditsiinivahendite ja vastusüsteemide valdkondadest.