Sulgi lendab: veelindude jahiturismi küsimuses konsensust pole
Riigikogu keskkonnakomisjon kutsus kokku asjaomased, et arutada, kas ja kuidas vajab muutmist jahiseadus, kuivõrd avalikkuses on tekitanud palju emotsionaalseid ja vastakaid reaktsioone jahituristide sotsiaalmeedias jagatud fotod sadadest kütitud veelindudest. Ministeerium ja jahimehed leiavad, et küsimus võib puudutada eetikat, ent seadusega on kõik korras, ornitoloogid nendega ei nõustu.
Sotsiaalmeedias levivad fotod välismaistest jahituristidest, kes on lasknud Eestis sadu laglesid või hanesid ja poseerivad siis oma saagiga. Paljude jaoks emotsionaalselt rasked fotod on pannud vaatama seaduseandja poole, küsimusega, miks võimaldab jahiseadus tappa arutul hulgal linde.
Pahased inimesed on algatanud ka petitsiooni veelindude seadusliku küttimise lõpetamiseks praegusel kujul. Algatus on kogunud juba üle tuhande inimese hääle, kes panevad ette võtta veelinnud väikeulukite nimekirjast välja, mistõttu on riigikogul kohustus võtta see menetlusse. Väikeulukitele nimelt küttimispiiri kehtestatud ei ole, ent hea tava näeb ette, et küttida ei tohiks rohkem, kui oma tarbeks ära kasutatase. Just eetika vastu paljude hinnangul jahituristid eksinud.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et eetikaküsimust seadusega reguleerida lihtne ei ole.
Ta nimetab Eestis kütitavaid veelindude koguseid marginaalseteks ning leiab, et teema on mõne kontekstist välja kistud fotoga emotsionaalselt üle paisutatud.
"Kui eelmisel aastal kütiti Eestis 12 000 veelindu, siis Soomes 400 000 kuni 600 000 veelindu. See arv on meie hinnangul siin marginaalne, nii väike," leiab Korts.
Korts ütleb, et ka eestlased käivad näiteks Soomes metsise- ja tedrejahil, mistõttu peaks eestlased olema sallivamad ka Eestis käivate jahituristide suhtes.
"Eestlastel on nii suur võõraviha, me peaks ise peeglisse vaatama. Suhtume siin turistidesse nagu seal "Kevades" öeldi, et mis nad siia tulevad meie õue peale kaklema. Aga me oleme Euroopa Liidus, meil on piriid lahti, hea meelega võtame vastu küll abiraha, aga me peaksime ka inimesi vastu võtma. Ei maksa erutuda, tuleb selgitada oma kultuuritaustu," näeb ta lahendust hoopis oma jahinduse hea tava selgitamisel.
Korts peab inetuks, et sotsiaalmeedias levivate fotode alusel süüdistatakse terveid rahvaid ebaeetilises käitumises.
"Otseselt seadusemuutmise vajadust me ei näe, oleme jahikorraldajatega siin küsimusi arutanud ja tulemusi saavutanud, jätkame samas vaimus," soovitab ta.
Seaduse vastu eksimisi on tõepoolest vähemaks jäänud: kui möödunud aastal kütiti veelinde ebaseaduslike meetoditega kuuel korral, siis tänavu on registreeritud siiani üks rikkumine.
Et küsimus on eetikas, leiab ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks.
"Põhjus on selles, et inimesed on erinevates kultuuriruumides. Seaduserikkumisega siin tegemist pole, on eetikaküsimus, kas meeldib või mitte, kui pannakse jahipilt üles," hindab Traks küsimuse emotsionaalseks.
Traks on veendunud, et kõik kütitud veelinnud on ka söögiks läinud - mida ei jõuta ise ära tarbida, viiakse lihatööstusele.
"Keskmiselt lastakse ikkagi neli lindu inimese kohta päevas, ülemäärast laskmist siin ei ole," on Traks veendunud. "Praegu nad võivad lasta, palju jaksavad, aga nad ei jaksa nii palju, et sellest probleem tekiks.”
Seadusemuutmiseks ta vajadust ei näe ja leiab, et kui kehtestada seadusesse piirarv, hakatakse sellega seaduseandjat petma. Praegu, mil piirmäära pole, peab üles andma oma kütitud lindude määra ning selle alusel on riigil ülevaade kütitud lindude arvust.
Eesti ornitoloogia ühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke peab aga vajalikuks just seadusemuutmist. Muuhulgas pooldab ta just päevase küttimislimiidi kehtestamist.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) leiab, et väljakujunenud olukord, kus igal sügisel käivad osapooled koos, sest rahulolematust on palju, vajab lahendamist. Seetõttu pooldab ka tema jahiseaduse muutmist.
Komisjonil on mitu varianti, mida vaetakse: näiteks kehtestada lindude küttimise ülempiir ühe jahiloa kohta, muuta jahi ajalist piirangut või võtta ette jahiturismi korraldajate litsentseerimine.
Ta ise pooldab just viimast varianti. "Kõik taandub ikkagi jahieetikale ja sellele, et välismaalt siia tulevad jahimehed seda ei austa ja ei käitu vastavalt siin kehtestatud reeglitele. Seetõttu toetan ka seda, et jahiturismikorraldajad tuleb litsentseerida, vastavalt koolitada ja vajadusel teha ka eksamid – sellese tuleb rohkem panustada. Eesti üldsus pidevalt areneneb, teadlikkus erinevatest teemadest kasvab," põhjendab ta vajadust seadust muuta.
Keskkonnakomisjoni istungil lepiti kokku, et keskkonnaministeerium vaatab laekunud ettepanekud läbi ja teeb nende põhjal oma ettepanekud, mille siis komisjon koos huvigruppidega taas läbi vaatab. Petitsioonile saab allkirju anda veel novembrikuu lõpuni.
Toimetaja: Merilin Pärli