Võrus said sotsid kohalikel valimistel 11 kohta 21-st. Nad võinuks nautida ainuvõimu, aga ometi võtsid koalitsiooni ka Keskerakonna kolm saadikut. Saaremaal lõid võimuliiduks käed alguses Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kellel on kokku 18 kohta 31-liikmelises volikogus. Tugev enamus, kuid ikkagi kutsusid nad juurde ka keskpartei kolm inimest.

Need on vaid kaks näidet mitmetest, kus valdades ja linnades on võimukõnelustel ihaldusväärne pruut just Keskerakond. Põhjus on lihtne – nemad on peaministri partei. Nende osalemine koalitsioonides sillutab Eesti kõigist nurkadest otsetee võimu kantsi, riigi otsustajate juurde.

Sarnast mõjutust näeme ka näiteks Antslas, kus kaks valimisliitu kutsusid koalitsiooni ainsa keskerakondlasena volikokku pääsenud parlamendisaadiku Oudekki Loone. Pole põhjust kahelda, et keskvõimu toetav käsi ulatub nüüd Antslanigi. Sama pilt, kuigi rohkem looritatult, vaatab vastu Tartus. Seal ei suutnud valimiste võitja Reformierakond pikalt valida sotside ja keskpartei vahel, kuid lõpuks kosis keskerakondlased. Nõnda pääses linnapea Urmas Klaas koostööst isepäise Marju Lauristiniga, kes oli sotside kandidaat volikogu esimeheks. Aga mis olulisem – selle koha saab mõjukas keskerakondlane Aadu Must, kelle tütar Kadri Simson kuulub peaminister Ratase siseringi.

Nüüd jõuamegi põhiliseni. Erakonnad ja valimisliidud võivad kohalikel valimistel lubada kohalike tänavate remonti, lasteaedade renoveerimist, uue spordihoone ehitamist, kaasavat eelarvet ja rohkem sõbralikkust. Seda kõike suudavad nad ka teha. Kuid tõeliselt suured otsused tehakse ikkagi läbi suure poliitika. Ja selle suure poliitika keskpunkt asub koos peaministriga Tallinnas Stenbocki majas. Ent kohalike koalitsioonide sõlmijad tahavad saada juurdepääsu ka majandus- ja taristuministri, haridusministri, riigihalduse ministri juurde. Siin on küsimus ühendustest, samuti näiteks riigigümnaasiumide ehitamisest ning haldusreformi ja laiemalt riigireformi korraldamisest ühes või teises piirkonnas. Kõik need ministrid – Kadri Simson, Mailis Reps ja Jaak Aab – kuuluvad Keskerakonda.

Lihtne ja pisike näide pärineb ühelt saarelt. Seoses suure spordiüritusega oli vaja lisapraami, mille nad saidki tänu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusele, kuid praamiliiklust korraldava riigiettevõtte algselt eitava vastuse kiuste.

Omavalitsusjuhid ei salga, kui nendega omavahel rääkida, et mullu sügisel peaministriparteiks tõusmise järel on Keskerakond muutunud kohalikele võimuliitudele oluliselt mõjukamaks ning atraktiivsemaks partneriks. Nii näeksid mitmete valdade ja linnade uued koalitsioonid välja teistmoodi, kui Stenbocki majas istuks endiselt Reformierakonna peaminister. Siis ei oleks Eesti omavalitsuste võimukaart nii ristikheinalehe roheline, vaid hoopis rohkem kaldu orava sinise poole.

Too võimukaart võib muidugi värvi vahetada pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui need peaksid kaasa tooma olulised vangerdused keskvalitsuses.

Sõnaga, ärge uskuge neid, kes ütlevad, et kohalik poliitika ei ole Toompeaga seotud. Vale puha. Seos on väga tugev.