Õppeaasta alguses on Kõrveküla kooli lapsevanemad pöördunud valla poole seoses ülerahvastatud bussidega, kuhu osa õpilasi peale ei mahu. Peamine mure on viimastel aastatel kiirelt kasvanud Raadi piirkonna suunas liikuva linnaliinibussiga pärastlõunasel tipptunnil.

"Buss oli nii täis, ma proovisin ikka pressida, aga pressisid kõik välja. See on päris tihti. Mõned, ma näen, ei saa (bussi), jäävad välja, kõik pressivad neid välja," ütles Kõrveküla kooli õpilane Kevin.

"Mina sõidan bussiga kõige rohkem trenni. Ühe korra jäin ma maha ka, sest väga palju rahvast oli peal," lausus Kõrveküla kooli õpilane Mirko.

Kiiret lahendust vallavanema sõnul olukorrale ei ole, kuna nii linna- kui ka maakonnaliinidel on hangitud sõidukite ja liinikilomeetrite maht täis.

"Meil võimekus tellida juurde busse nii linnaliinide kui ka maaliinide puhul sisuliselt puudub, kuna hanked on oma tipmise mahu saavutanud. Mingit võimalust nende lepingute raames lisaväljumisi tekitada ei ole," lausus Tartu vallavanem Jarno Laur.

Ühistranspordi korraldamise on vallale keerukamaks teinud ka haridus- ja teadusministeeriumi otsus koolipäeva alguse kohta, mistõttu tuleb vallavanema sõnul asuda järgmisel õppeaastal dubleerima bussiliine, et lapsed jõuaksid kella üheksaks kooli. Valla andmetel sõidab aga suurem osa tööinimesi Tartusse kella kaheksaks.

"Kui koolid algavad kell üheksa, siis ühistranspordikeskused on öelnud, et nemad selle riigi dotatsiooni pealt ei saa koolitransporti korraldada, nemad on ellu kutsutud tööinimese vedamiseks. Meie jaoks tähendab see seda, et me peame kõigile koolidele tekitama eraldi koolibussi ringid, ehkki täna me teenindame kolm kooli ühe bussiringiga ja kaks järgmist ühe bussiringiga ehk minu meelest üpris ratsionaalne transpordikorraldus tuleb ümber teha," rääkis Laur.

Nii tuleb ka Kõrveküla koolist Raadi ja Tartu linna poole sõitjatel suuremaid busse või tihedamat graafikut oodata vähemalt 2028. aastani. Seni on vallavanema sõnul õpilaste liikumise hajutamiseks võimalus muuta kooli tunniplaani. Samuti soovitab Laur sõita õpilastel maakonnaliinidega, mille peatused võivad olla küll kodust kaugemal, kuid on siiski jalutuskäigu kaugusel.

"Lahendus on see, et me järgmistesse hangetesse oleme esitamas oma prognoosi, mis puudutab liigendbusse ehk tipptunniväljumised oleks kaetud suurema bussiga. Ja teine asi – me jätame teatud reservi linnaliini kilomeetritega, mida saaks kasutada teatud tihendamiseks. Järgmistes hangetes on need probleemid paremini lahendatavad," ütles Laur.