Diagnoosi saanud inimestest ligi pooled kannatasid neurootiliste ja stressiga seotud ning meeleoluhäirete all, kuid see ei näita siiski tervikpilti, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Psühhiaatriastatistika üldine reegel on, et vaid väike osa [abivajajaid] pöördub arsti poole. Selles mängib oma rolli nii vähene haigusteadvus, näiteks psühhooside puhul, kui ka märgistatuse tunne näiteks sõltuvuste puhul," ütles psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets.

Tema sõnul ei jõua kunagi arsti juurde 15–20 protsenti raske häirega inimesi, kuid vaimsete häirete diagnoos ei tähenda veel vägivaldsust.
Viimase nelja-viie aasta jooksul on Eestis olnud kaks avalikult teada olevat vaimsest häirest tulenenud rünnakut.

2014. aasta septembris ründas vaimse häirega mees Haaberstis lihahaamriga juhuslikke inimesi ja nüüd teisipäeval ründas samuti vaimse häirega mees politseinikke nugadega.

Paaris juhtumis ei ole Lehtmetsa sõnul mõtet näha uut suundumust, küll aga on viimase paari aastakümnega nii palju muutunud, et psüühikahäiretele lisanduvad sõltuvused.

"Uimastid on suhteliselt kergesti kättesaadavad ja mitme erineva häire kombinatsioonid, näiteks psühhoos ja sõltuvus koos, on järjest igapäevasemad. Sellistel juhtudel on isikute käitumine tavapärasest erinev, nad on impulsiivsemad ja on rohkem ettearvamatust," selgitas Lehtmets.

Eesti kaks rünnakut on siiski olnud üksikjuhtumid. "Ma arvan, et see on olnud puhas juhus, et sellised rünnakud on juhtunud. Julgen seda väita toetudes ka kolleegidele, kes töötavad raskemate patsientidega," märkis ta.