Eesti presidendi Gruusia riigivisiidi ajakavas oli kahe golfiklubi avamine. Rohkem kui 300-hektarine kompleks kuulub Eesti ärimehele Oleg Ossinovskile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on esimene maailmatasemel, 18 rajaga golfikompleks Gruusias. See pani Gruusia golfituristide maailmakaardile. See on riigile tähtis. Meie ärialal on nii, et investeerides tuleb arvestada sellega, et me töötame 15 riigis ning üheksas on meil tütarfirmad. Me tahame alati tuua riiki midagi head, et aidata kaasa riigi arengule," rääkis Ossinovski.

Golfikompleks ei ole Ossinovski kõige kallim projekt Gruusias. Ta on ehitanud sinna enam kui kuuemegavatise võimsusega Kintrišõ hüdroelektrijaama. Teise jaama ehitus juba käib ning kolmanda osas on pooleli dokumentide vormistamine. Investeeringu kogusumma on ligi 150 miljonit eurot.

Samuti peab Ossinovski võimalikuks, et osaleb Tbilisi metroo renoveerimises. Juba praegu käivad tööd metroos ning lisaks värskendatakse ka rongiparki.

Kaljulaid avas Gruusia-visiidil ka teise objekti - ligi 800 uue korteriga Jikia elamukvartali. Eestlased investeerisid sellesse projekti umbes 20 miljonit eurot.

Samas ei ole mitte igal pool Gruusias välisinvestoritel kerge jalga ukse vahele saada.

"Kõikides valdkondades ja sektorites nii ilus ei ole. Siin on ka monopoolsed struktuurid, kuhu on kõrvale konkureerima minna keeruline. Palju valdkondi, mida riik just kui toetab, kus on ka suur konkurents, näiteks turism," selgitas Jikia House projekti investor, ettevõtja Marcel Vichmann.

Kuna Gruusias on kõrge tööpuudus, on ettevõtetel võimalik leida töötajaid üsna madala palga eest. Lisaks sellele on riigis madalad maksud ning võimud kinnitavad, et ootavad riiki välisinvesteeringuid.

Sellele vaatamata on Gruusial käia veel pikk tee.

"Nad on ka võtnud omaks selle teadmise, mis meil oli 1990. aastate alguses, et reforme me teeme iseenda jaoks, meil on endal vaja olla hea majanduskliima ja riik, mis austab kõikide õigusi ja tugineb liberaalsetele demokraatlikele väärtustele. Me teeme seda sellepärast, et Eestist saaks parem paik. Nemad teevad seda selleks, et Gruusiast saaks parem paik," rääkis Kaljulaid.

Ettevõtjad tõdevad, et õigete kontaktideta on Gruusias väga raske läbi lüüa. Teine murekoht on rahapuudus, sest rahvusvahelised pangad ei taha Gruusias tegutsemiseks laenu anda, sest Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on endiselt Vene väed.