Gruusia kunstnik: meie miinimumeesmärk on elada nagu Balti riikides ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Gruusia vaatab tähelepanelikult maailma eri edetabeleid ja pingutab praegu selle nimel, et saaks parandada oma kohta. Pingereas võib ju tõusta, kuid see ei tähenda automaatset vastuvõttu Euroopa Liitu. ERR käis Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga riigivisiidil kaasas ning uuris, kuidas grusiinid oma tulevikku näevad.

Thbilisi võttis Eesti presidendi vastu väga sõbralikult. Ilm oli hea ja igal pool lehvisid eesti lipud. Tegu oli Kaljulaidi esimese välisvisiidiga kolmandas ehk Euroopa Liitu mitte kuuluvasse riiki, vahendas "Välisilm".

Millised on peamised väljakutsed riigis, keda peetakse Euroopa Liidu idapartnerluse programmi parimaks liikmeks?

"Esiteks, meie peamine väljakutse on okupatsioon. Venemaa Föderatsioon okupeeris kaks meie regiooni. See okupatsioon ei alanud 2008. aastal. Aastal 2008 sisenes Vene regulaararmee Gruusiasse ja okupeeris selle ning Venemaa üritas luua Gruusia suveräänsete osariikide nn iseseisvust. Samas ma pean nentima, et okupatsiooni hübriidne vorm valitses siin 1990. aastate algusest. 1990. aastate alguses oli hübriidne sõda samasugune, mida me nüüd näeme Ukrainas, see oli meil juba toona," nentis Gruusia president Giorgi Margvelashvili.

Ehk siis Lõuna-Osseetias ja Abhaasias välja kuulutatud iseseisvus ja Venemaa sõjaväeline kohalolek seal, kus peaks olema Gruusia võim, masendavad mitte ainult president Margvelashvilit, vaid ka Euroopat. Euroopa lõi üheksa aastat tagasi kolmes kohas oma vaatlusmissiooni - Mtshetas, Goris ja Zugdidis. Ikka selleks, et maandada regionaalseid pingeid.

"Kahtlemata tuleb rääkida sellest, et osa Gruusiast on endiselt okupeeritud. Kuigi muu maailma meelest võib siin valitseda suhteline rahu ja vaikus, siis kui alguses oli tegemist looduses märkamatu joonega, siis künti see üles ja ehitati sinna äärde teel piiripunktid, on tekkinud tarad päris mitmele poole. Me näeme, et käib okupatsiooni põlistamine ja sellest tuleb selgelt ja kõva häälega rääkida," rõhutas Kaljulaid.

Nimetatud tara ei luba sugulastel kohtuda ja saada korraliku meditsiinilist abi. Keegi ei tea, millal ja kuidas konflikt laheneb. See olukord mõjutab oluliselt kogu Gruusia majandust, sest rahvusvahelised pangad ei soovi siiamaani panustada sinna, kus olukord on ebastabiilne. Alles oktoobri lõpus otsustasid Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, et eraldavad 100 miljonit eurot idapartnerluse riikide väikeste ja keskmiste ettevõtete arendamisele.

Kohalikud ütlevad, et Gruusias on kaks probleemi - töötus ja teine probleem on see, et osa riigist on okupeeritud.

Thbilisi kunstnik-kontseptualist Roland Shalamberidze on elanud Berliinis, New Yorgis ja Peterburis. Ja kes vahepeal tavalise abstraktsiooni-kontseptualismi juures töötab ka poliitilise kunsti žanris. Ta ütleb, et tahaks avada galerii Thbilisis, aga kunsti vastu nõudlust Gruusias ei ole.

"Kui riik on šokis, ja Gruusia meenutab mulle praegu katsejänest ja sellest ei ole kuidagi väljapääsu, siis inimesed ei vaja kunsti. Kunsti on vaja siis, kui riigis on kõik hästi majanduslikult ja loomulikult kui demokraatiaga kõik on korras. Ehk see on siis kõik, mida võib öelda," nentis ta.

Keskmine palk Gruusias on hetkel natukene üle 300 euro ja töötus ületab kümmet protsenti.

Samas Gruusia peaminister Giorgi Kvirikašvili ütles, et riik tuleb idapartnerluse tippkohtumisele, mis toimub novembri lõpus Brüsselis, väga heas vormis.

"Viimaste viie aasta jooksul parandas Gruusia märkimisväärselt oma positsiooni sellistes olulistes rahvusvahelistes reitingutes nagu korruptsiooni tajumise indeks - 38 koha võrra. Omandi õiguskaitse 74 positsiooni võrra parem, kohtute erapooletuse 39, turgu valitseva seisundi ulatuse 45, investeeringu tagamise maksustamise mõju 21 ja makromajanduslik keskkond paranes 89 koha võrra," selgitas ta.

Mõned aastad tagasi valitses riigis korruptsioon. Madalamal tasemel sai korruptsioon välja juurutatud president Mihheil Saakašvili valitsemise ajal. Aga riigis, kus valitsev partei sai aasta tagasi 115 parlamendimandaati 150-st ja see sama erakond nimega Gruusia Unistus võitis kohalikud valimised sel oktoobris, eksisteerib onupojapoliitika ja seda tunnistab ka Gruusia president.

"Soov iga päev võidelda madalama korruptsiooniga ja korruptsiooniga tänavatel seisab poliitilise tahte ja administratiivressursside taga. Aga selleks, et võidelda eliidi korruptsiooniga, on vaja tugevat poliitilist tahet ja pühendumist. Selle, 2017 aasta jooksul, minu peamine sõnum oli, et meie kohustus on reformide läbiviimine ja need peabki läbi viima," lausus riigipea Margvelashvili.

Ehk selles suunas Gruusia liigubki - parlament võttis vastu äsja põhiseaduse muudatused, mis teeb sellest ilusast Kaukaasia riigist mitte presidentaalse, vaid parlamentaarse vabariigi, samas annab rohkem võimalusi opositsioonile. Suund on õige, aga Gruusiat ootab ees pikk tee, seda tunnistavad kõik.

"Millises ma tahaksin elada, selleni jõudmiseks peame elama umbes 150 aastat. Aga miinimum on nii nagu Baltimaades," vastas kunstnik Šalamberidze küsimusele, millises Gruusias ta tahaksid elada.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: